Fotograafi sõnul võttis pühenduste kirjutamine aega, sest kirjanik küsis igaühelt tema nime ja ei saanud paljudest keerulistest nimedest aru. “Siis inimesed hääldasid tähthaaval, mõned kirjutasid paberile ette. Üks poiss näitas oma nime autojuhiloa pealt, mõnel oli kolm-neli raamatut kaasas ja pühendusi küsiti ka näiteks emale,” rääkis Luud.

Autogrammita jäämine muutis huvilised ettevaatlikuks

Kuigi inimesi oli palju, suhtusid kõik ootamisse rahulikult. Kirjaniku laua ümber alguses puselenud rahvasumm kadus kiiresti ja peamiselt kooli-ja üliõpilastest koosnev austajaskond seisis viksilt.

Melu jälgisid fotograafid ja telekaamerad. Kui kell kukkus, panid korraldajad ukse taha jäänud Pratcheti fännidele käe ette ja palusid uuesti autogrammi küsima tulla kell 16 kohtumisele Wilde’i kõrtsi.

Esimese raksuga vaid sabas seisnud ja pühendusest ilma jäänud Indrek Kõnnusaar (12) oli Wildes juba enne kirjanikku platsis. "Saime esimesena autogrammi kätte, seekord oli lihtsalt püstitõusmise vaev. Aga inimesi oli miljon, nad olid juba ettevaatlikumad ja läks lausa trügimiseks paremate positsioonide pärast," rääkis Indreku isa Tiit Kõnnussaar.

Kirjanik maalis noorele fännile püramiidi

Indreku isa hinnangul maalis kirjanik pühendusi päris põhjalikult. "Meile kirjutas, et kellele pühendus on ja kuna tegemist oli "Püramiididega", siis joonistas püramiidi. Otsis veel mingit spetsiaalset kirjutusvahendit," jutustas Kõnnusaar.

Kõik eesti keelde tõlgitud Pratchetti raamatud läbi lugenud koolipoiss Indrek pääses "tänu" kirjaniku loengule Tartu Ülikoolis ära vene ja inglise keele tunnist. Ülikooli aula akustika tõttu ei olnud kirjaniku juttu aga tagumistesse ridadesse eriti kuulda ja Indreku sõnul ei saanud ta praktiliselt millestki aru.

Inglise keeles ei ole Indrek Pratchetti raamatuid veel lugeda proovinud. "Eesti keeles lugesin esimest korda vist 9-aastaselt. Ema loeb palju ja tema soovitas. Ma ise loen ka palju. Lemmik on Pratchettilt "Võlukunsti värv", aga isa luges natuke "Püramiide" ja arvas, et see on huvitav," rääkis autogrammiomanik.

Maailmakuulus briti kirjanik Terry Pratchett saabus Eestisse Briti Nőukogu ja kirjastuste Varrak ning Tänapäev kutsel.

Lustlik-irooniliste fantaasiamaailmade ja tegelaskujude loojana on Pratchett saavutanud ka Eestis erakordse populaarsuse. Viimastel aastatel on eesti keeles ilmunud üheksa Pratchetti raamatut. Tänavu suvel tői Eesti Draamateater välja Pratchetti-ainelise näidendi "Mort ehk Surma őpilane". Äsja ilmusid kirjastuselt Varrak Pratchetti raamat "Püramiidid" ning kirjastuselt Tänapäev "Head ended".

Kolmapäeval on kirjanik Tallinnas

Kolmapäeval kohtub kirjanik lugejatega Tallinnas Apollo Raamatumajas kell 12 ning raamatupoes Rahva Raamat kell 16. Kell 18 toimub kirjandusőhtu Kirjanike Liidu saalis, kus raamatutest esitavad katkendeid autor ning Eesti Draamateatri näitlejad Jan Uuspőld, Taavi Teplenkov ja Tiit Sukk.

Terry Pratchett sündis 1948. aastal. Oma karjääri alustas ta ajakirjanikuna ning on töötanud ka pressiesindajana. Alates 1987. aastast on ta pühendunud raamatute kirjutamisele. Pratchetti romaane on müüdud kümnetes miljonites üle maailma ja neid on tőlgitud 27 keelde.

Prathcettist sai kultuskirjanik eeskätt tänu Kettamaailma-teemalistele raamatutele. Kettamaailm on Pratchetti loodud fantaasiamaailm. Esimene raamat sellest seeriast, "Color of Magic", ilmus 1983. aastal. Terry Pratchett on kokku avaldanud 26 Kettamaailma raamatut.