Eesti kaitseväe ohvitseride mõõgad valmistati käsitööna, Saksamaal Solingenis W.K.C. meistrikojas ning need on tehtud sõjaeelsest ajast säilinud originaali järgi. Mõõkade käekaitsed on valatud messingist ja kaetud 24-karaadise kullaga. Mõõku hakkavad reserv- ja kaadriohvitserid kandma sõjaväeliste tseremooniate ajal.

Presidendi sõnul on tal suur au ja heameel võtta vastu Eesti kaitseväe ohvitseri sümboolne mõõk. “Mõõk on traditsiooniliselt vaba mehe tunnus. Miks ei võiks see tänases kontekstis ja riigipeale annetatuna sümboliseerida vaba riiki ja rahvast,” lausus president Ilves.

Riigipea lubas mõõka vastu võttes talitada oma ametis viisil, et Eesti riigikaitse oleks jätkuvalt heal järjel, et meil ei tuleks oma riiki relv käes kaitsta.

President Ilves lisas, et kümme aastat tagasi näitasid reservohvitserid isikliku eeskujuga, et valmisolek oma riiki vajadusel kaitsta on auasi. “See oli nende endi vaba tahe. Nii on ka see ohvitseride mõõk meie kaitsetahte sümbol,” lausus president.

Eesti reservohvitseride kogu nimel kõnelenud kapten Heino Piirsalu sõnul on mõõk tänapäeval oma tähtsuse relvana minetanud, kuid seda enam on temast saanud ohvitseri seisuse ja au sümbol, vaba rahva regaal.

“Taastades vahepeal katkenud ennesõjaaegset traditsiooni - tuua tagasi mõõk meie sõjaväelistesse tseremooniatesse, usume, et selle relva kasutuselevõtt paraadidel ja rivistustel aitab neid üritusi kaunimalt läbi viia ja lisab väärikust neil osalejatele,” lisas kapten Piirsalu.

“Rahuarmastava riigi kodanikena me ei soovi sõda ning soovime, et see mõõk jääks jäädavalt tuppe. Sellest hoolimata väljendagu tänane toiming meie valmisolekut Eesti väärtusi ja iseolemist vajadusel relva jõul kaitsta,”
lausus kapten Piirsalu.