„Põhiseaduse kohaselt tuleb kõik põhiõiguste piirangud määratleda seadusega. See nõue kehtib ka kaitseväeteenistuse reguleerimisel,“ kirjutas president Toomas Hendrik Ilves oma otsuses.

„Kavandatava kaitseväeteenistuse seaduse muudatused põhiõiguste piiranguid ei määratle, konkreetsete piirangute asemele pakutav üldnorm on põhiseadusevastane,“ leidis president.

Nimelt avastas eelmise aasta oktoobri keskel Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis kontrollkäigu teinud õiguskantsler Indrek Teder hulganisti ajateenijate põhiõigusi riivavaid rikkumisi.

Ilmnes, et ajateenijaid on karistatud distsipliini rikkumise eest füüsiliste harjutuste tegemisega. Samuti kasutatakse kollektiivset karistamist, mis õiguskantslerile aga oli vastumeelt.

Muudatus pidi probleemi lahendama
Väljaõppekeskuste juhid seevastu kinnitasid toona, et väljaõppes kasutatavad kasvatuslikud ja õpetuslikud meetmed ei ole inimväärikust alandavad ning põhiõiguste ja vabaduste piirangud on põhiseadusega kooskõlas.

Seepeale algatas kaitseministeerium just sellesama kaitseväeteenistuse seaduse muutmise, mille president täna väljakuulutamata jättis.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo tunnistas siis, et kehtivad seadused ei sätesta mitmete ajateenijate põhiõiguste ja -vabaduste piiranguid, millede rakendamine on hädavajalik väljaõppe läbiviimiseks ning distsipliini säilitamiseks – näiteks mobiiltelefonide kasutamise piiramine, juustekasvu pikkus jms.

Kaitseminister lootis seadusemuudatusega piirangute puudumise probleemi lahendada. Eelnõu läks ministeeriumist kooskõlastusringile selle aasta jaanuari lõpus ning võeti riigikogus vastu 21. oktoobril.

Presidendi ütles aga täna, et selle seadusega kavatseti konkreetsete piirangute kehtestamise asemel anda kaitseväele üldsõnaline ajateenijate õiguste kitsendamise luba.

Riigipea sõnul tähendaks seesuguse normiga nõustumine põhiseadusest taganemist ning nõnda loodaks pretsedent, millest lähtudes ei oleks ka üheski teises seaduses enam tarvis konkreetseid põhiõiguste piiranguid sätestada, sest kõikides valdkondades piisaks sel juhul abstraktsest normist, mis lubab riigivõimu esindajal, kui ta tunnetab selleks vajadust, isikute põhiõigusi piirata.