Seaduse võeti riigikogus vastu  25. novembril. Allikakaitseseaduse kolmandal lugemisel oli hääletuseks kohal 90 ja puudu 11 riigikogulast. Hääletusest võttis osa 64 saadikut ja hääletamisest loobus 26.

Hääletuse tulemusena selgus, et allikakaitseseaduse poolt oli 51 ja vastu 12 riigikogulast. Erapooletuks jäi üks saadik.

Nn allikakaitseseaduse jõustumisel võib kohus välja mõista ennetavaid kahjuhüvitisi ehk sisuliselt karistada inimest selle eest, mida ta veel teinud ei ole. Seaduse autorite kinnitusel on ennetava hüvitise eesmärk võtta kedagi laimanud või solvanud inimeselt või meediaväljanandelt motivatsioon seda edaspidi teha.  

Eesti ajalehtede liit on varem teatanud, et kavatseb pärast seaduse jõustumist pöörduda selle asjus uuesti õiguskantsler Indrek Tederi poole.