"Mina kaldun arvama, et kirik võiks julgemalt ja rohkemgi oma moraalse kaaluga seisukohti avaldada. Mõni võib siin ütelda, et see oleks kiriku sekkumine riigi asjadesse, ent neile ma ütlen, aga kus on teie eetiline hääl? Siin seisame dilemma ees. Riigi ja kiriku lahususe printsiip on viinud selleni, et näiteks J.O.K.K ehk juriidilise korrektsuse kuritarvitamise puhul puudub ühiskonnal eetiline mõõdupuu, millega hinnata tegusid, mis tõsi küll formaaljuriidiliselt vormistatud, kuid pole eetilised," ütles Ilves.

"Riigiga sidumata kiriku sõnal on siin suurem kaal ja usaldusväärsus. Psühholoogina tean, et sõna puudutab südant ja kujundab inimest kõige võimsamalt. Kiriku tööriist ongi sõna. Aga sõna on tööriist siis, kui teda kasutatakse. Tööriist, mis ripub aidas, on lihtsalt ese," jätkas ta.

"Eesti riik on tervik, ka tema julgeolek on tervik. Meil on tubli politsei, piirivalve ja kaitsevägi. Kuid ülimalt tähtis on ka eetiline ja moraalne julgeolek. Kahjuks näeme liiga palju hoolimatust, uhkeldamist ja eneseupitamist," rääkis president.

Ilvese sõnul näeme puudusi eetilistes normides, kus õnne samastatakse rahaga ja kangelasteks saavad “elu peremehed”. "Neile eetilised normid ei loe, selle asemel näeme ülbust ja praalimist," lisas ta.

Siin ongi presidendi sõnul kirikul suur tööpõld, võimalus vaba rahvakirikuna ja kohustus oma tõekspidamistest lähtuvalt, toetada riiki moraalse julgeoleku tagamisel. "See töö ei ole kerge, pigem raske ja vaevarikas, aga väga vajalik," jätkas ta.

Pärast aktust kohtus president Kirikute Maailmanõukogu peasekretäri dr. Samuel Kobiaga. 

President Ilvese kõne täistekst asub siin.