Eile õhtul Kadriorus toimunud kultuuritegelaste vastuvõtul peetud kõnes kutsus president Toomas Hendrik Ilves üles rajama kommunismiohvrite mälestussammast Ameerika Ühendriikide kõrval ka Eestisse.

“Totalitarismi kurjusele vastuhakkajate eeskuju ja nende kannatuste meenutamine aitas eesti rahval endaks jääda ja riiklik iseseisvus taastada. Ma arvan, et kommunismiohvrid väärivad seetõttu esinduslikku mälestussammast. Mitte ainult Ameerika Ühendriikide, vaid ka Eesti Vabariigi pealinnas,” sõnas Ilves.


Tema sõnul oleme harjunud rääkima, et Eestis ei valatud iseseisvust taastades tilkagi verd. “Aga see pole ju nii. Eesti sai uuesti vabaks, makstes selle eest enam kui 50 aasta vältel kümnete ja kümnete tuhandete elude ning purustatud saatustega,” tõi president vastuväite.

Kommunistliku režiimi ohvriks olid sajad tuhanded tapetud, vangistatud, küüditatud, põgenikud ja tagakiusatud. Samuti leidis president, et nii metsavennad kui ka 1980. aastal võõrvõimule vastu hakanud kooliõpilased olid iseseisvuse taastajad.

“Ilmselt oluliselt enamgi kui mõni ordenikandja,” nentis Ilves.

Mälestusmärk Maarjamäele

Endine poliitvang ja vabadusvõitleja Lagle Parek ütles eile Päevalehele, et kommunismiohvrite mälestusmärgiks sobiks suurepäraselt praegu räämas seisukorras olev Maarjamäe memoriaal. “See oleks ilus koht. Maarjamäel on olemas vaade merele – meri on ju meie vabaduse sümbol, aga ka mineku koht,” rääkis Parek, kelle hinnangul võiks mälestusmärk sümboliseerida Eesti riigi ja inimeste võimekust ellu jääda hoolimata oma väiksusest.

Europarlamendi saadik Tunne Kelam tõdes presidendi ideed kommenteerides, et kommunismiohvrite mälestusmärgi rajamise peaks enda kanda võtma valitsus. “Rahvas võib ka ju annetuste vormis seda mälestussammast toetada, aga see oleks ikkagi valitsuse ülesanne ning siin pole ka vastuolu, sest valitsus esindab ju rahvast,” lausus Kelam.

Selle aasta 12. juunil avas USA president George Bush Washingtoni südalinnas mälestusmärgi maailma sajale miljonile kommunismiohvrile.