Kohtun president Toomas Hendrik Ilvesega Kadriorus tema töökabinetis möödunud neljapäeval. Brüsselis on alanud Euroopa Liidu ülemkogu istung, kus jutuks migratsioonikriis ja brittide referendum Euroopa Liitu jäämise või sealt lahkumise üle. Õhus on tormi ja äikest, hirmu ja ebakindlust – Euroopas, Süürias, suhetes Venemaaga. Ka Eestis, kus võimuliidu otsustamine on asendunud otsustamatusega ja radikaalide populismituuled on puhunud valitsuse kuklakarvad turri. Sellest kõigest räägimegi. Aga ka Eesti majandusest ja maksureformist, Uberist, president Ilvese ühest vapimärgist IT-st.

Oleme Kadrioru tagumises toas, mille seintel ripuvad perepiltide kõrval fotod president Ilvesest koos maailma vägevatega. Meie jutu taustaks mängib äge muusika, mis jääb mind mitmeks päevaks painama. Ma ei saa rahu ja kirjutan lõpuks Ilvesele, et soovin seda plaati osta/tellida, kuid ei tea, kellega tegu. „See on Briti bänd Wolf Alice, üks mu viimase aja lemmikuid. Nende esimene plaat tuli välja läinud aastal,” vastab ta ja saadab ühtlasi YouTube’i playlist’i.

Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.