Priit Heinsalu jättis firma juhtimise Afganistani nimel
44-aastane reservohvitser Heinsalu lendas eile Londoni kaudu Afganistani Kandahari, kus ta järgmised pool aastat teenib teabeohvitserina NATO vägede staabis. Selleks loobus ta tasuvast tööst suhtekorraldusfirma Corpore juhatajana.
“Kõik head haritlased, kes on ülikooli lõpuks sada raamatut läbi lugenud, peaksid ka kolm aastat riiki teenima,” ütles Heinsalu, kes on erialalt matemaatik. “Mina olen juba kolm aasta riiki teeninud, aga leidsin, et aastakese võiks veel.”
Aastatepikkune huvi
Heinsalu oli 1990-ndate algul taastatud Eesti Vabariigi kaitseministeeriumi esimene kantsler ning enne seda Tartu ülikooli rektori Jüri Kärneri abi, kelle eestvõttel taastati usuteaduskond ja meelitati ülikooli esimese välisõppejõuna õpetama Rein Taagepera. Hiljem on Heinsalu ajanud peamiselt reklaamiäri.
Riigikaitse on Heinsalule aastaid huvi pakkunud. Ta on Eesti reservohvitseride kogu üks aktiivsemaid liikmeid. “Tahaksin väga töötada rahvusvahelises keskkonnas. Selline NATO missioon on selleks väga hea võimalus,” leidis Heinsalu.
Kandaharis ei hakka Heinsalu töötama koos seal viibiva Eesti üksusega – tema põhitöökoht on NATO vägede brigaadistaabis.
Miks peavad Eesti sõdurid ja ka Heinsalu Afganistanis higistama ja võib-olla ka verd valama?
“Sõjandusteooriast teame, et valida on kahe halva vahel – kas sõda toimub sinu enda maal või sõda toimub väljaspool sinu maad,” põhjendas Heinsalu. “Selleks, et sõjad ei toimuks meie maal, peame vältima sõdu teistes maades. Rahuajal on sellest muidugi väga raske aru saada, sest siis on inimestel hoopis teised eesmärgid.”
Reservohvitseride tähtsus kasvab
•• Priit Heinsalu on teine Eesti reservohvitser, kes osaleb kaitseväe kõige ohtlikumatel missioonidel Iraagis ja Afganistanis. 2004. aastal teenis Iraagis teabeohvitserina Ülo Isperg.
•• Heinsalu sõnul on täiesti loomulik, et kaitsevägi hakkab missioonidel erialaohvitseridena (arstidena, juristidena, inseneridena) järjest rohkem kasutama reservohvitsere. “Neid on kindlasti üha rohkem vaja,” ütles ta.
•• Eriti hästi saaks kaitsevägi reservohvitsere kasutada tsiviilelanike ja sõjaväe koostöö vahendajatena ja logistikutena olukordades, kus on lühikese ajaga vaja liigutada suurt hulka vägesid ja relvastust.
•• Üks võimalus reservohvitseriks saada on vabatahtlike kursused, mis toimuvad kord aastas Võrumaal Meegomäe lahingukoolis ja kestavad neli korda kaks nädalat. Järgmised kursused algavad järgmisel talvel. Täpsemat infot leiab aadressilt www.erok.ee.
•• Eestis on ligikaudu 1500 reservohvitseri, neist umbes 200 kuuluvad reservohvitseride kogusse.
