Ent ligi poolsada aastat priitahtliku pritsimehe ametit pidanud Järva-Jaani mees Tuve Kärner arvab, et vabatahtlikkus ei sünni paukselt ja päevapealt. Ta lisas, et just kodukoha vaimu tugevus on see, mis aitab vabatahtlikkust luua.

Puhja vald on näide sunniviisiliseks osutunud vabatahtlikkuse sünnivalust. Vald avaldas küll lehes üleskutse tulla vabatahtlikuks, moositi ka inimesi, aga tulemiks oli vaid kaks kontakti. Vallavanem Peeter Sibul selgitas, et inimesed ütlesid otsesõnu: kui liitun vabatahtlike komandoga, siis pean arvestama, et mul oleks aega ja oskusi, sest minult ei oodata loosungeid, vaid reaalset abi.

Puka vallavanem Heikki Kadaja leiab, et riigi pakutud 5000 eurost abirahast ei piisa vabatahtliku komando töös hoidmiseks. Vabatahtlikkust takistab Pukas oluliselt inimeste solvumine komando sulgemise pärast ja pettumine riigis.

Riik pakkus ka Puhjale 5000-eurost abi vabatahtlikkuse õhutamiseks ja komando loomiseks. Paraku selgus, et tuletõrjealaseks ennetustööks seda kasutada ei saa. Vallavanem Sibul lõi kokku, et reaalselt kuluks vabatahtlikuks tuletõrjeks aastas umbes 12 000 eurot, mis kataks nii pooleteise palga kui ka tehnika ülalpidamise kulu. Paraku sellist summat pole. Sibul lisas, et kogu ses kurbloolisuses teeb nõutuks regionaalministri huvipuudus või võimetus ennast kehtestada, maapiirkondade reaalsete probleemide eest seista.

Regionaalminister Siim Kiisler seevastu mainis, et paljudel tema osalusel toimunud arupidamistel päästeameti juhtkonnaga jõuti selleni, et peale saarte on ka nn päästekauged piirkonnad kehtestatud Värskas ja Nõval, kus õnnestus komandod säilitada.

Kutselisest priitahtlikuks

Leisi vald Saaremaal saab arvestada kuue mehega, kes on endised kutselise komando töötajad. Nüüd hakkavad nad oma kodukandis tuld tõrjuma tasuta. Vallale on laekunud veel kümmekond avaldust inimestelt, kellel puudub tulekustutuse kogemus, mistõttu nad tuleb kõigepealt kolmekümne kuue tunni pikkustele kursustele suunata.

„Vabatahtliku päästekomando töö alustamine Palamusel on päästeameti visioon, mida praktikas pole võimalik täita,” andis teada vallavanem Urmas Astel. Ta lisas: „Asutamisel osales 29 meest, aga reaalselt tegutseb ainult juhatuse esimees. Mingit päästmist ei toimu.”

Kohe kutseliste komandode sulgemise järel alustasid vabatahtlikud valvet Sakus ehk täpsemalt öeldes Tammemäel ja Võsul. Paraku probleemidega. Võsu taotleb endist päästemaja vallale, kuid 13. aprillil saadetud kirjale pole vastust saabunud. Ka Sakus pole hoone veel juriidiliselt vabatahtlike käsutusse jõudnud.

Päästeameti peadirektori asetäitja Kuno Tammearu vastas muredele, et riigivara üleandmine ongi pikk protsess. „Hoolimata hoonete ja tehnika võõrandamise pikast protsessist saavad vabatahtlikud soovi korral nii hoonet, tehnikat kui ka päästevarustust kasutama hakata, kui kuskil õnnetus puhkeb,” selgitas Tammearu. „Tänavu on vabatahtlikele komandodele üle antud 140 komplekti kaitseriietust, 46 kiivrit, 555 paari kummikuid, 280 paari kindaid. Aasta lõpus ja järgmise aasta plaanis on anda veel 500 komplekti kaitseriietust ja 73 kiivrit.” Ta rõhutas, et toetusraha 5000 eurot saab tõesti kasutada üksnes vabatahtliku komando loomiseks. Tulekahjude vältimist on kavas tõhustada aga just suletud komandodega piirkondades.TasuPriitahtlik võrdub 16 euroga

Päästeametil on leping 88 vabatahtliku päästekomandoga. Hinnanguliselt on Eestis kokku 1100 vabatahtlike päästeseltside liiget, kellest 487 on saanud ka vastava koolituse.

Vabatahtlikud komandod saavad päästeametilt kompensatsiooni. Näiteks kui komando asub kutselisest komandost rohkem kui 14 minuti sõidu kaugusel ja suudab välja sõita kuni viie minuti jooksul pärast kutse saamist, on aastane tegevustoetus 3050 eurot. Iga tulekustutus- ja paakauto eest saab 575 eurot ning iga päästja eest 16 eurot aastas. Priitahtlike tegevus tule kustutamisel hüvitatakse nii: 29 eurot tunnis tulekustutusauto eest ja 10 eurot päästja kohta. Lisaks on vabatahtlikele päästjatele ette nähtud tasuta tervisekontroll ja vaktsineerimine.