Pringlid polegi meie vetest veel kadunud

Detektorid salvestasid pringlite häältega sarnaseid helisid Saaremaa lõuna- ja looderannikul.

Juba pea kaks aastat kestnud pringlite otsingute esialgsed tulemused näitavad, et need viimase poolsajandiga Läänemeres üha haruldasemaks muutunud väikesed vaalalised pole ilmselt meie vetest veel täiesti kadunud.

Aegade ulatuslikuma Läänemere pringlitega seotud SAMBAH-i nimelise uurimisprojekti käigus paigutati kaheksa riigi merevetesse ühtekokku 300 pringlite häälitusi salvestavat akustilist detektorit. Neist pea nelikümmend pandi pringli tekitatud helisid salvestama Eesti vetes Liivi lahte ning lääne- ja põhjarannikule. Eesti poolt projektiga seotud merebioloog Ivar Jüssi ütles, et pooleteise aastaga kogunenud salvestiste esialgne analüüs näitas, et meie vetes on pringlitele omast klõpsatuste sarnast heli tabanud kaks detektorit. Üks klõpsatus saadi kätte Saaremaa lõuna- ja teine looderannikul Uudepanga lahte pandud detektorist.

Jüssi rõhutas seejuures, et sajaprotsendilise kindlusega ei saa salvestunud klõpsatuste alusel siiski veel väita, et need on just pringlite tekitatud. Küsimusele peaks tema hinnangul täpsema vastuse andma klõpsatuste helipildi detailsem kontrollimine. „Mõlemad kohad on madalad ja liiva-kruusase põhjaga, mistõttu on seal loodusliku müra foon väga suur. Sügaval avameres, kus müra tase väiksem, oleks asi hulga lihtsam,” osutas Jüssi, miks tuleb mõlemad Saaremaa ümbrusest püütud helid veel üle kontrollida. Näiteks kui meie põhjanaabrid soomlased püüdsid Soome saaristust pringliklõpsatusi kümmekonnast kohast, siis nende hilisemal põhjalikumal analüüsil selgus, et neist vaid kahes olid häälitsenud kindlalt pringlid.