"Raamatuid ju enam eriti ei loeta ja paberile ei kirjutata. Internetis aga vohab vigane keel," rääkis Ehala. Tema sõnul on märgata tendentsi, et keeleoskus, nii kirjalik kui ka suuline, on vähenemas.

Riigieksamikirjandi keskmine tulemus on Ehala arvates pingereas tagapool eelkõige siiski seetõttu, et nõrgemad kirjutajad tõmbavad keskmise alla.

"Riigieksamikirjand on kohustuslik, teised on valikeksamid. See tähendab, et kirjandit peavad kirjutama ka need õpilased, kellel see hästi välja ei tule ja kes seda eksamit vabatahtlikult ei valikski," rääkis Ehala.

"Kui kirjandit saaksid kirjutada ainult need, kes seda ise tahavad, küllap siis oleks ka keskmine tulemus kuskil 70 punkti kandis," lisas ta.

Näiteks, riigieksamite kõrgeim tulemus oli tänavu vene keeles - 79,4 punkti, kuid seda eksamit sooritas vaid 387 õpilast. Võrdluseks - eesti keele kirjandit tegi 10191 õpilast ning keskmine tulemus oli 58.6 punkti.