Lille sõnul vaadatakse inimestelt laekunud avaldused läbi ning nende pinnalt otsustatakse, kas saab alustada kriminaalmenetlust. „Oleneb konkreetsetest asjaoludest, kas võib olla tegemist kriminaalkuriteoga. Et igal üksikul juhul seda väita, peavad kõik asjaolud olema teada.“

Avaldus tuleb esitada paberil ja allkirjastatult aadressil Wismari 7, 15188 Tallinn, peaprokurör Raivo Sepp. Avaldusse tuleb kirjutada, millise erakonna nimekirjas inimene on, ja soov, et uuritaks, kuidas selle inimese andmed sinna nimekirja sattusid. Riigiprokuratuur suunab avaldused edasi kohalikesse prokuratuuridesse.

Justiitsminister Märt Rask on Eesti Päevaleht Online’ile öelnud, et inimesed peaksid ikkagi ise teada andma, et nende subjektiivseid õigusi on rikutud. Rask ütles, et kui inimese nimi on kantud mõne erakonna nimekirja, on tegu subjektiivse õiguse rikkumisega.

Raski sõnul ei pea prokuratuur tegema üldist järelevalvet, vaid teostama faktilist kontrolli. „Kui on tegemist selge tapmisega, siis on teine asi, siis ei saa prokuratuur mööda vaadata sellest, kuid praeguses olukorras on prokuratuuril õige seisukoht – kontrollida kõiki esitatud avaldusi ja kontrollida, kas kellegi subjektiivseid õigusi on rikutud,“ ütles minister.

Eesti Päevaleht Online’ile on teada andnud kaheksakümmend inimest Vene Ühtsuspartei nimekirjast, kes pole enese teada kunagi kirjutanud avaldust sinna astumiseks. Neli inimest teatas, et pole kunagi astunud Vabariikliku Partei ridadesse, ehkki nende nimed seal nimekirjas on.

Eesti Iseseisvuspartei kohta on kodanikud teatanud, et astusid kunagi Tuleviku Eesti Erakonda (TEE), kuid kuna nende vastuvõtmine kuulutati kohtus kehtetuks, ei olnud nad juriidiliselt selle partei liikmed olnudki. Hoolimata sellest avastasid nad end TEE õigusjärglase Iseseisvuspartei nimekirjast.

Eesti Demokraatliku Partei nimekirjast leidsid end kümned õpetajad ja mitmed näitlejad, ehkki nemadki pole kunagi esitanud sellesse parteisse astumise soovi.

Justiitsministeeriumi teatel sätestavad seadused, et kui registripidajale esitatakse valeandmeid või jäetakse andmed esitamata, võib ettevõtjale ja kõigile andmete esitamiseks kohustatud isikutele määrata rahatrahvi kuni 400 trahviühiku ulatuses ehk 24 000 krooni.

Kui äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale ehk kohtu registriosakonnale esitatakse registreerimisega seoses tahtlikult valeandmeid, on tegemist