Prokuratuur: vägistamist uurides tuleb ohvriga rohkem arvestada

Prokuratuur püüab tänapäevastada ja ühtlustada menetlejate arusaama vägistamisest ja ohvrite kaitsest.

„Vägistamiste puhul oleme põhiliselt keskendunud juhtudele, kus on kasutatud vägivalda,” möönis riigiprokuratuuri süüdistusosakonna juht Steven-Hristo Evestus. Seaduse järgi aga ei pea vägistamine olema alati toime pandud vägivallaga, vaid ka ohvri abitusseisundit ära kasutades. „Abitusseisundi temaatika ei ole meie kohtupraktikas kõigis olulistes nüanssides sisuliste lahenditeni jõudnud ja sel põhjusel on meil välisriikide praktikast veel paljuski eeskuju võtta,” leidis Evestus. Kaks näidet, kuidas prokuratuuril on siiski õnnestunud abitusseisundit tõendada, on kõrvallugudes.

Tegelikust elust ja uuringutest on teada, et enamasti vägistamise puhul otsest vägivalda ei kasutatagi – pigem just ohvri abitut olukorda või sõltuvust ründajast. „Menetlus peaks olema kannatanusõbralikum. Tõendite puudumine ei pruugi tähendada sündmuse puudumist ning vastupidise sõnumi edastamine kannatanule on vale,” kinnitas Evestus. Nüüd ongi riigiprokurör koos kolleegidega enda kanda võtnud menetluspraktika ühtlustamise üle terve riigi. Et igas Eesti otsas mõistaksid menetlejad vägistamiskuritegu ühtemoodi ja mis peamine: oleksid teadlikumad ja loomingulised otsimaks õiget tõendusmaterjali eduka süüdistuse esitamiseks.