26.04.2012, 00:30
Pronksiöö: Eesti ei häbenenud abi paluda ja õigesti tegi
Pronksiöö rahutused tõid kaasa ka rängad Eesti-vastased küberrünnakud.
FOTO:
Küberrünnakuid koordineeriti internetis vene keeles ning paljud neist tulid Venemaal asuvatest võrkudest ja serveritest. Esimene rünnak toimus 27. aprillil pärast esimest rahutusteööd ja oli üsna lihtne: Reformierakonna kodulehel moonutati peaminister Andrus Ansipi pilti. Samal päeval tehti valitsusasutuste veebilehtedele siiski ka esimesed DDoS-rünnakud. Need osutusid mõningatel juhtudel edukaks, kuid lehtede normaalne toimimine suudeti võrdlemisi kiiresti taastada. Esimesed Eesti veebilehtede ründamise üleskutsed avastati 28. aprillil. Tehnikute jaoks oli see hetk: sa saad aru, et midagi on valesti, ja hakkad järjest probleeme lahendama. Aga et lahendamist on niivõrd palju, seda ei osanud keegi alul arvata. Arusaamine, mis juhtus, tuli hiljem. Rünnakud muutusid järjest professionaalsemaks. „Täna läksid rünnakud veel hullemaks ja mingisugust vaibumist näha ei ole,” ütles CERT-i juht Hillar Aarelaid 2007. aasta 10. mail EPL-ile. „Kokkuvõtlikult jagub meil tehnilist ressurssi veel küll, aga kui kogu tegevust juhitaks sihipäraselt, siis oleks häiritud ka tavainimeste elu.” Küberrünnakud olid muu hulgas suunatud riigikogu, presidendi, ministeeriumide, suuremate pankade ja uudiskanalite ning kommunikatsiooniettevõtete vastu.