Pronkssõduri modell teadmata

 (70)
Pronkssõduri modell teadmata
----

Väitele, et pronkssõduri jaoks poseeris Kristjan Palusalu, ei leia enam kinnitust.
“Kena oleks, kui see legend vastaks tõele, aga minu meelest see nii pole,” ütles skulptor Enn Roosi tütar keraamik Aino Saan. “Eestlane ta igal juhul oli, aga pigem lihtne töömees,” lausus Saan, kes skulptuuri tegemise ajal polnud veel sündinudki.

Skulptori teine tütar, tekstiilikunstnik Linda Roos-Himma oli 1947. aastal pronkssõduri valmimise ajal vaid kolmeaastane, aga ta on uurinud isast maha jäänud pabereid.

“Kuskil ei ole kirjas, kes võis olla modell ning isa pole ka kunagi rääkinud, et see oli Palusalu või keegi teine tuntud eesti sportlane,” lausus Roos-Himma. “Meil on pilte sellest ajast, kui isa pronkssõdurit tegi, kuid nende peal ei ole modelle. Nägu võis ta üldse umbes teha, et natuke ühelt ja teiselt ning isegi poseerimas võis käia mitu meest, kelle järgi ta erinevaid kehaosi võis teha,” lausus tütar.

“Ei taha uskuda, et vene sõdur käis poseerimas.”

Vanema põlve skulptor Jaan Vares ei arvanud samuti, et poseerija oli Kristjan Palusalu. “Ma ise küll võtsin Palusalu aastaid hiljem üliõpilastele poseerima, aga ma ei tea, et ta oleks kellelegi varem poseerinud,” lausus

Vares.

Eesti Päevalehte helistanud vanaproua Erika Valdmets väitis kindlalt juba lapsepõlves kuuldule tuginedes, et pronkssõdur on tehtud Palusalu järgi. “Vaadake, see on ju täiesti tema nägu,” lausus vanaproua. Legendid räägivad ka sellest, et tegu oli hoopis Heino Lipu või mõne teise eesti sportlasega.

Kunstiajaloolase Mart Kalmu hinnangul ei ole skulptuur kindlasti maadleja kehaga mehe järgi tehtud. “See sõdur on Tõnismäel sihvakam, mitte maadleja paksu kaela ning tugeva turjaga mees,” lausus Kalm. “Ka tema nägu on piklikum kui oli Palusalul.”

Eesti Päevalehele on aastaid tagasi andnud intervjuu vanaproua, kes väitis kindlalt, et poseeris hoopis tema vend, kes skulptor Roosi juures ateljees tollal töötas ning oli ise sõjast tulnud mees.

Skulptor Enn Roos suri 1990. aastal. Tema tütar tuletas meelde, et pronkssõdur oli isal üks esimesi suuri tellimusi ja seda kuju on Rootsis välja antud reaalkooli almanahhis tõlgendatud kui Eesti sõduri kuju, kes on pea langetanud mitte kui võitja, vaid kaotaja.

“Isa oli küll rahvakunstnik ja professor, aga parteisse ei astunud ta kunagi,” lausus Roos-Himma.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare