Proovige säästlikumaid jõule!
Kuid kinkimine ja pidustused ei tee kingitust ei loodusele ega inimese tervisele. Näiteks Tallinna Kaubamaja andmetel on detsembri käive 34 protsenti suurem kui aasta ülejäänud kuudel. Eks samavõrra on suurem ka jõulude ökoloogiline jalajälg. Mida ostetakse jõulude ajal? Kaubamaja müügi- ja turundusdirektori Enn Pareli sõnul on neil kaubagruppide lõikes kõige suurema müügikasvuga jõuluspetsiifilised kaubad – jõulukuused, kuuseehted, elektrilised jõulukaubad –, sest neid müüaksegi ainult detsembris. „Suure käibekasvuga on ka aroomilambid, piparkoogid, kinkepaber, aga ka mobiiltelefonid ja kodukinod. Kuid nende kaupade osa käibes on üsna marginaalne.” Suurema osakaaluga kaubagruppide seas on kingituste osa selgelt määratletav. Eelmise aasta detsembris kasvasid oluliselt naiste kinkekomplektide – kehakreem ja lõhn koos – (929 protsenti), lauamängude (272 protsenti), meesteparfüümide (103 protsenti) ja naisteparfüümide (63 protsenti) müük.
Ühekülgsuse ohud
Võib arvata, et üsna kõrge hinnaga parfüümide-kreemide soetamine jäetakse teadlikult jõuluperioodi. Paljudele on see aga lihtsalt kerge väljapääs kingi valimise keerulisest olukorrast. Lõhn on aga intiimne teema, millega on kerge eksida – ja tarbetu kink on ka looduse suhtes raiskav. Kitty Kislenko, Balti Keskkonnafoorumi kemikaalispetsialist hoiatab kosmeetikatoodetega liialdamise eest: „Kosmeetikatooted sisaldavad kunstlikke lõhnaaineid, lahusteid ja antibakteriaalseid aineid. Nende ainete kasutamine reostab keskkonda, aga eeskätt ikkagi tervist. Ained imbuvad läbi naha, jõuavad vereringesse, rinnapiima kaudu ka imikuni. Üks tagajärg võib olla näiteks ülitundlikkuse kasv.” Kitty Kislenko on nõus, et eestlased liialdavad parfüümiga sagedamini kui näiteks skandinaavlased. Tõepoolest, mäletan, et ühel rahvusvahelisel festivalil käidi Eesti gruppe eraldi hoiatamas parfüümide ja lakkide kasutamise eest, et rootslastest-soomlastest külalistel mitte anafülaktilist šokki põhjustada.
Traditsiooniliste lauamängude müügi kasv on ökoloogilisest seisukohast aga kiiduväärt. Lauamängud on korduskasutatavad, orienteeritud koosolemisele ja meeldivale ajaviitmisele, võttes nii aega asjade tarbimiselt. Võrdluseks: Suurbritannia jõulukingituste tippkümnes valitsevad mudilaste kinginimekirja elektroonilised mänguasjad, mida üldjuhul kasutatakse üksi ja mida hiljem tüdinedes on lihtne prügimäele saata. Ilmselt nii juhtubki. Soome teadlased Jenniina Halkoaho ja Pirjo Laaksonen, kes on analüüsinud laste kirju jõuluvanale, leidsid, et lääneliku heaoluühiskonna lapsed ei taju enam jõulude vaimset tähendust, vaid käsitavad seda võimalusena saada uusi asju. Ehk aitavad just seltskondlikud mängud jõuluajal nii keskkonda säästa kui ka jõulutunnet tekitada? Elektroonika, millega mehed sageli end jõulude ajal premeerida armastavad, on üsna halb valik. Mobiili ja arvuti ost kulutab näiteks 5 protsenti ühele inimesele jagatud mõttelisest ökoloogilisest ruumist, elektroonikajäätmete käitlemisega on probleeme.
Ökoloogilised kingid
Päris kingitusteta ilmselt ei saa, sest kinkimine on nii rituaal kui ka suhtlusviis. On ju nadi tunne, kui keegi ootamatu kingituse teeb ja ise talle samamoodi vastata ei saa. Võimalus on valida kingile ökoloogiline alternatiiv. Enn Parel arvab, et kui on soov midagi ökoloogilist osta, siis valikust puudu ei tule. „Ökotooteid leidub nii kosmeetika- (spaatooted, ka Eesti tootjatelt), kodukaupade (näiteks käsitööküünlad) ja toiduosakonnast, aga ka rõivaste alt, kus „öko” piir on siiski natuke hägune. Samuti on selleteemalisi raamatuid.” Kaaluda võiks ka kinke, mis poleks lihtsalt „tavalise” kingi alternatiivid, vaid järgiksid ka sisult piiskop Nikolause eeskuju. Paljud täiskasvanud ei soovi kinke saada (neil ehk pole nende jaoks kodus enam ruumigi), küll aga soovivad jagada oma heaolu teistega. Nõrgematest hooliv sotsiaaldemokraatlik mõtteviis on läänemaailmas, ja ka Eestis, tugevalt põimunud ökoloogilisega.
Eestis on eetiliste kingituste eestvedajaks MTÜ Mondo, mille tegemistest on palju õppida kõigil heategevatel organisatsioonidel. Pooleteise aastaga on Mondo veebilehe www.muudamaailma.ee kaudu Ghana külaelanikele ostetud kingitusi – koolitarbeid, tööriistu ja koduloomi – ligikaudu 60 000 krooni eest. Rituaalselt tehakse kingitus siiski oma sõbrale või lähedasele, kellele tuleb kirjakasti jõulusoov teatega, et tema nimel on ostetud abivajajale näiteks kits. Detsembrist saab Mondole annetada ka Swedbanki annetuskeskkonna kaudu, mille abil jõuavad kogukonda edendavad kingitused ka Afganistani. Nii MTÜ Mondo juhatuse liige Riina Kuusik-Rajasaar kui ka Eesti loomakaitse seltsi juht Tania Selart märgivad, et jõuluajal annetavad inimesed rohkem, seda sageli ka paralleelsete heategevuskampaaniate tõttu. Kuigi annetamist kasutatakse kingituse tegemiseks üha sagedamini, ei ole kodanikuühendused ega Swedbanki annetuskeskkond mõelnud kinkimise rituaalile.
Kuidas esitleda kinki lähedasele, kelle sotsiaalseid väärtusi arvestades on toetatud mõnd heategevat ettevõtmist? Siin tuleb igaühel ise leiutada. Makseteatise esitlemine pole üldiselt hea toon. Võta jõuluks aega Öeldakse, et jõuluaeg on eriline aeg. Paraku kulgeb suur osa sellest aastalõpu kokkuvõtteid tehes ja hilisõhtul poodides tungeldes. Ei maksa unustada, et see aeg on antud erilisel eesmärgil. Ühendriikide jõulutarbimise uuringud näitavad, et jõuluostlemist suudavad nautida pigem mehed, kellele see on sageli jõulutundesse sisseelamisviis ja saab ka endale kingitusi teha (neid igatsetud elektroonikavidinaid). Et mehed ei tee kingitusi nii laiale ringile kui naised, läheb ostlemisstress neist mööda. Naised naudivad küll kingi tegemise rituaali ja tunnevad rõõmu andmisest, täiusliku kingi kokkupanekust, kuid jõuluostlemine on neile sagedamini kohustus ja töö. Maksimalism kingi otsimisel, kui aega on niigi vähe, on aga jälle stressiallikas. Jõuluaega võiks kasutada jõulupärasemalt. Tehke lähedastega koos piparkooke, mängige lauamänge, minge suusatama, käige päkapikuks ja mõelge ka pühale Nikolausele.
Säästlik jõulukink
•• Ärge tehke kinke, mis on saajale tarbetud, ühekordsed või vajavad kasutamiseks liigselt loodusressursse.
•• Jätke vahele haara-kaasa-kingipoed: alkoholipudelid, moeraamatud, lumememmedega tassid ja jõuluvanakujulised küünlad koguvad peatselt vaid tolmu.
•• lauamängud
•• Vautšer, mille esitaja saab kinkijalt nõuda aega kas ühiseks kohvikukülastuseks või hoopis laste hoidmiseks.
•• teatri- ja kontserdipiletid
•• isetehtud küpsetised ja käsitöö
•• kohalike käsitöömeistrite ja väikeettevõtjate kvaliteettooted, disainesemed (vt nt disainimaja.ee)
•• UNICEF-i, Maarja küla heategevuslikud jõulukaardid või isetehtud kaardid
•• isetehtud kuuseehted
•• Kingitus paki eelmise aasta kalendrisse, jõupaberisse, kingituse rollis oleva tekstiili sisse... Head teod jõulude ajal
•• Vii sõpradega metsa loomadele süüa – nii nagu vanarahvas muiste.
•• Kingi loomakaitse seltsile kodutute loomade jaoks loomatoitu või vanu tekke.
•• Aita raskustes peresid ja üksikuid inimesi, võta ühendust näiteks toidupanga või Oleviste hoolekandega.
•• Anneta kodanikuühendusele, mille väärtused sulle korda lähevad.
Kaubamaja kingituste tipp-3
detsember 2009
I koht: keha ja juuksehooldus
II koht: mängud
III koht: dekoratiivkosmeetika
Ilutooted
Kitty Kislenko soovitusi kosmeetika kinkijatele
•• Kosmeetikat tuleks kasutada pigem vähem kui rohkem. Kui aga ikkagi kingiks kreemi valite, siis lugege kindlasti selle koostist. Ärge ostke kreeme, mis sisaldavad ftalaate. Paraku on ftalaadid kirjas ka teiste nimetuste all, kõige sagedamini on selleks peitenimeks perfume. Ohutum kreem on seega ilma lõhnaaineteta.
•• Parfüümid paraku koosnevadki ftalaatidest. Seetõttu tuleks tervise huvides neid nahale mitte kanda ja vältida ülelõhnastamist.
•• Ftalaadid on allergeenid, mis põhjustavad ülitundlikkust, allergiaid, astmat, seoseid on leitud ka sünnidefektide ja kasvajatega. Pikaajaliste mõjude kohta on teadusuuringuid kahjuks vähe. Ftalaadid ei ole ainuke oht, kosmeetikatoodetes leidub ohtlikke kemikaale oluliselt rohkem.
