“Püha öö” jõuab Eesti suurimasse lehmalauta
Oih, pulli saab! Kui mind novembri lõpul lõast lahti võeti ja autosse kupatati, arvasime sarviliste õdedega koos, et läheb sõiduks lihakombinaati. Aga õnneks mitte. Masin vuras hoopis helekollase hiigelhoone ette, uksel silt: “Kõrtsi piimafarm.” Ja inimesed rääkisid, et see Estonia osaühingu laut Järvamaal on Eesti, aga võib-olla isegi Euroopa suurim, kokku 1250 sõralisele õele.
Ja oh mis pull, lõõga meid enam ei pandudki! Lastakse ladnalt mööda lauta ringi tuiata. See olevat me tervisele ja piimaannile hea. Igaüks valis endale ise pehme aseme. Igaüks sai kaela imeilusa lipsu, mille sees imelik masin, mida inimrahvas nimetab ka ID-kaardiks. See lips annab iga ukse juures targale arvutusmasinale teada, kust ma tulen ja kuhu lähen ja palju piima andsin.
Ja pullid lõbustused siin – näiteks karussell! Lüpsi ajaks tuleb ise farmi teise otsa jalutada, end pisikesest väravast läbi pressida ja oledki karusselli peal.
Astud kohale, lüpsjad juba toimetavad midagi selja taga, ja kohe lähebki lüpsimasin naksti nisade külge. Karussell teeb nõksti, liigutab sind ühe koha võrra edasi ning võtab uue sõralise õekese peale. Kui ring tehtud, on udar piimast tühi, võib minna jõusööta haukama. Varsti pannakse paika ka sõrahoolduspink ehk siis pediküürimasin. Elu kui välismaal.
Oh pulli-pullikest! Pull jõuab meie juurde moodsal ajal sel kombel, et tulevad kohvritega onud-tädid, suured süstla moodi asjad pihus, ning toimetavad midagi meie tagumise poole juures. Ja pärast hakkabki pulli kingitus meie sees kasvama. Me õdedega koos arutasime siin ja arvasime, et ju need süstla moodi asjadega onud-tädid on vahest pulli saadetud päkapikud.
Vasikad emade juures
Tänaseks on meie laudas sündinud juba 23 vasikat, kes saavad oma poole peal vabalt koos emadega ringi tatsuda.
No eks neid inimrahva jutte kuuleb ka. Mõned vanemad töötajad nutavad taga aegu, mil igal lehmal oli oma nimi ja koht. Ning Vargamäe Krõõt sai kunagi hingepiina lehma kaelas nuttes välja elada. Ja legendaarne Olev Anton kirjutas hingeliste laudanaiste elust kultusnäidendi “Laudalüürika”. Nüüd käib kõik lepse reega ja konveieriga.
Aga jõulude ajal on meil ees veel üks tähtis toiming, mis vana aega meenutab. Nimelt lubas farmijuhataja Marika Randle, et kui jõulude ajal tema vahetus kätte jõuab, siis laulab ta meile “Püha ööd”. No see võiks küll kena olla. Võib-olla laulan pisut ka ise kaasa: “Muu –uh!”
Keskmises laudas on kaksteist lehma
30. septembri 2005 seisuga oli Eestis 115 100 lehma.
Piima kogutoodang oli 2004. aastal 652 400 tonni.
Keskmine piimatoodang lehma kohta oli 5528 kilo aastas, kusjuures jõudluskontrollialustes karjades oli keskmine toodang lehma kohta juba üle 6000–6055 kilo aastas. Ligi 80% meie lehmadest on jõudluskontrolli all, mis tähendab seda, et kord kuus külastavad lauta jõudluskontrolli keskuse töötajad, kes kontrollivad piima kvaliteeti ja määravad selle rasva- ning valgusisalduse.
Varutud piima keskmine rasvasisaldus on tänavuse üheksa kuu andmetel 4,1%.
Tänavuse suve seisuga oli Eestis 8967 piimalehma kasvatajat. Keskmiselt on karjas 12,6 lehma, jõudluskontrollialustes karjades aga keskmiselt 40,9 lehma.
Eesti suuremad piimatootjad on Väätsa Agro OÜ Järvamaal – 2009 lehma, Estonia OÜ Järvamaal – 1821 lehma, Aravete Agro OÜ Järvamaal – 1796 lehma. R.S.
