Juba pühapäeva varahommikul hakkasid pered Raekoja platsile kogunema, et kuulata lastekoore ja uudistada pühadekaubast lookas lette.

Kõrge kuuse ümber kogusid kuuma tee vastu annetusi Keila SOS-lasteküla kasvandikud, lambaaediku ees tungles lastekari – kõik soovisid loomi silitada ja sööta. "Anname lambale kom­mi!" kilkas õnnelikult üks tüdrukutirts, kuid tema kur­vastuseks seletas ema, et loomad maiustusi ei armasta.

Nukrus läks peagi üle, sest platsile ilmus Vana Toomas, kelle kummalist raudrüüd ja pikki vuntse jäid lapsed suu ammuli vaatama. Raudmees rääkis uh­kelt, et on tulnud linna kaitsma.

Südalinnast viis tee vabaõhumuuseumisse, kus 19. sajandi peres tehti tanguvorsti ja harjutati kandlemängu. Kaks maja eemal aga meisterdati kõrtest nukke ja okstest puuloomi.

Vabaõhumuuseumi ligidal, kaubandus­keskuse parklas kaubeldi Vääna puukooli kuuskede ja nulgudega. "Nulg on ilusam, kuid kuusel on parem lõhn," rääkis kaupmees. Ostjad, noormees ja neiu otsustasid potikuuse kasuks.