Jõulutäht on Mehhiko lääneosast pärit taim. Ta kasvab hõredates valgusküllastes mägimetsades. Looduses sirgub ta kolme-nelja meetri kõrguseks pooligihaljaks põõsaks või madalaks puuks. Varem kutsuti jõulutähte ka poinsettiaks. Poinsettia on oma nime saanud USA esimese Mehhiko-suursaadiku Joel Ro­berts Poinsetti järgi, kes selle taime 1825. aastal Mehhikost USA-sse kaasa tõi.

Inglise keeles on jõulutähel palju nimetusi: Christmas Flower, Painted Leaf, Lobster Plant, Mexican Flame Leaf ja Winter Rose. Mehhiko asteegid peavad jõulutähte puhtuse sümboliks. Põhja-Ameerikas ja Euroopas on ta populaarseks saanud tänu talvisele õitsemisele. Kuuse ja nulu kõrval on jõulutäht kõige menukam jõulutaim.

Õied on tal silmapaistmatud ja avanenult kollased. Keeruka ehitusega tassikujulist õit ümbritsevad meenäärmed ehk nektaariumid ja eredalt värvunud kõrglehed. Õigupoolest teevadki kõrglehed selle taime õitsemise ajal nii silmapaistvaks. Looduses on nende ülesanne teha väikeseid õisi tolmeldavatele koolibritele märgatavamaks. Kõrglehed värvuvad ammu enne õitsemist ja püsivad taimel värvilisena mitu kuud, vahel isegi kuni terve aasta. Pärast õitsemist arenevad viljades väikesed seemned, mida söövad ja levitavad troopikas linnud. Mehhiko mõnes piirkonnas on jõulutähel omapärane nimetus – ekskremendilill –, sest taime seemned idanevad lindude väljaheitehunnikus.

Tänapäeval tuntakse rohkem kui 100 sorti jõulutähti. Need erinevad üksteisest varrelehtede värvuse ja kuju ning kõrglehe suuruse, asetuse, kuju ja värvi poolest. Uued sordid on täpiliste, laiguliste või triibuliste lehtedega, rullunud või mitmerealiste kõrglehtedega.

Kodus on jõulutähte suhteliselt lihtne kasvatada, küll aga ei pruugi ta alati järgmisel aastal õitseda. Põhjus on selles, et jõulutäht on lühipäevataim. Ta vajab sügisel õisikupungade moodustamiseks augustis-septembris vähemalt 12 tundi pimedat aega. Selleks pimendatakse aiandites kasvuhooned valgust mitte läbilaskva musta kilega kella 5-st õhtul kuni kella 8-ni hommikul või jagatakse alates oktoobrikuust taimedele lisavalgust. Peale selle töödeldakse jõulutähti kasvupidurdusainetega, et põõsa kasv oleks kompaktne.

Kodus tuleb jõulutähele valida soe ruum ja valge koht. Õitsvale taimele on ideaalne temperatuur vahemikus +18–23 ºC. Kastma peaks olenevalt temperatuurist kaks-kolm korda nädalas. Üleliigne potialusele valgunud kastmisvesi tuleks siiski ära kallata, sest muidu lähevad juured mädanema ja lehed varisevad. Õitsemise ajal võib taime kaks korda kuus õitsvatele taimedele sobiva täisväetiselahusega väetada. Paljundatakse kevadel või suvel pistikutega, mis pannakse puhtasse liiva või liiva-turbasegusse juurduma. Jõuludeks õitsvate potitaimede saamiseks alustatakse aiandites pistikutest jõulutähe kasvatamist juulis.

Troopikas kasvatatakse jõulutähte aasta läbi parkides, haljasaladel ja aedades, kus talvel ei lange temperatuur alla +10 ºC. Kui toote jõulutähe külmal aastaajal koju, peab silmas pidama, et külmapelglik taim oleks korralikult pakitud. Ruumide õhutamise ajaks on vaja potis kasvav jõulutäht külma välisõhu eest eemale tõsta.

Palju potijõulupuid

Potijõulupuude valik ja sortiment suureneb iga aastaga. Lisaks suurtele potikuuskedele ja nulgudele pakutakse ruumide kaunistamiseks ka elusaid väikeseid nn lauajõulupuid. Nende hulgas on mägi-ebaküpress (Chamaecyparis pisifera), kanada kuusk (Picea glauca), suureviljaline küpress (Cupressus macrocarpa), lõhnav ebaküpress (Chamaecyparis thyoides), lummava võraga sort „Top Point” jt.

Mägi-ebaküpressi kitsa ja koonilise võraga sordi „Ellwoodii” taimi isegi kaetakse tehislumega. Pärast jõuluaega võib sellise tehislumekihi okastelt leige veega maha pesta. Kui aga jätta tehislumi elusale taimele mitmeks kuuks okaste külge, on taime loomulik gaasivahetus häiritud. Aeglasekasvuline on ka kanada kuuse sort „Conica”.

Põhjamaise puuna ei meeldi kuusele olla mitu kuud väga soojas ja kuivas keskküttega ruumis. Elusat potijõulupuud toas hoides on oluline teda kasta ning otsida talle valge ja võimaluse korral kõige jahedam paik. Kastmise sagedus sõltub ruumi temperatuurist. Mida palavam on ruum, seda sagedamini peab kastma.

Vahel võib väikese puu koos potiga leige veega anumasse asetada ja hoida seal seni, kuni mullast enam õhumulle ei eraldu. Väetada pole okaspuid pimedal talveajal vaja. Pimedas soojas toanurgas kapi peal või laual jääb puu eluiga lühikeseks, okkad varisevad ja taim kuivab. Kui kuusk või ebaküpress õnnestub kevadeni elus hoida, võib istutada puu pärast maapinna üles- sulamist aprillis või mais aeda muru sisse, peenrasse või rõdule suuremasse potti ning kinkida aiaomanikust sõbrale.

Kanada kuuse koonilise võraga sort „Conica” või mägi-ebaküpress „Ellwoodii” vajavad aias poolvarjulist keskpäevase päikese eest varjatud kasvukohta ja kevadel kaitset ereda põletava päikesekiirguse eest. Põhja-Ameerika ida- ja kaguosast pärit lõhnav ebaküpress pole meie oludes täiesti talvekindel ja hävib avamaal pärast külma või lumevaest talve. Kesk-California rannikualalt pärit suureviljaline küpress sobibki kasvatamiseks vaid jahedas valges toas või talveaias. Potijõulupuuna kasvatatakse sagedamini rohekaskollaste või kollaste okastega suureviljalise küpressi sammasja võraga sorte „Goldcrest”, „Goldcrest Wilma” jt. Viimasena nimetatu võib aastatega kasvada kuni kümne meetri kõrguseks.