Rakvere Püha Jumalaema Sünni Kirikus teeniva preester Aleksander Lebedevi sõnul on õigeusu kirikus traditsiooniks, et pühakute säilmeid kummardatakse religioosse objektina ning neid säilitatakse pühakodades. “Pühakute säilmed pannakse kirikutes spetsiaalsetesse kastidesse,” ütles isa Aleksander ja lisas, et säilmete tulemusel toimunud imetegudest on näiteid palju.

“Loomulikult ei tee seda säilmed, vaid Jumal võtab säilmete juures palujat kuulda ning aitab teda hädas.”

Säilmed viiakse kirikusse kevadel. Pühakuks kuulutatud Florinski maeti esmalt Rakvere lähistel Palermos ühishauda, kuid hiljem haud avati ning ta maeti ümber Rakvere linnakalmistule õigeusu preestrite matmispaika.

Nüüd on Rakvere õigeusu kogudusel plaan haud avada ning arheoloogide ja kohtumeditsiiniekspertide abiga kindlaks teha, kas tegemist on ikka Florinski jäänustega.

Preester Lebedev lisas, et esialgu oli plaan juba sel aastal säilmed kirikusse viia, kuid asi sumbus asjaajamise keerukusse. “Dokumente ja kooskõlastusi on vaja ikka väga palju hankida, aga me ajame kõik asjad talve jooksul kindlasti korda ning kevadel, kui ilmad soojaks lähevad, asume asja kallale,” märkis ta.

Omaste luba Florinski säilmete kirikusse viimiseks on olemas, selle andis preestermärtri lapselaps, kes on Peterburi ülikooli ajalooprofessor.

Lähipäevil peaks valmima Florinskit kujutav ikoon, mis paigaldatakse Püha Jumalaema Sünni Kirikusse. Ikooni valmistamiseks korraldas kogudus korjanduse, raha kogutakse ka säilmete kirikusse toomiseks.

Õigeusu teiste pühakute säilmeid Eestis pole. Lebedevi sõnul on küll Tallinnas Aleksander Nevski katedraalis mõned ikoonid, milles on kasutatud pühakute säilmete osi, kuid päris säilmete vastu need ikkagi ei saa. Siiski on Tallinna Nikolai kiriku müüride alla maetud samuti pühakuks kuulutatud omaaegne Rostovi metropoliit Arseni.

“Meile lähimad pühakute säilmed on Petseri kloostris, Vilniuses ning loomulikult Peterburis, kus hoitakse Aleksander Nevski säilmeid,” ütles Lebedev.

Ühtekokku on Eestiga rohkem või vähem seotud 18 õigeusu pühakut. Neitsi Maarja ja Aleksander Nevski on neist Eestiga otseselt kõige vähem seotud, kuid eks ole Neitsi Maarja ka katoliiklastele pühak ning kogunisti Eesti ning Läti kaitsepühak.

Pälverännakud Rakverre. Isa Aleksander ootab, et pärast pühakusäilmete kirikusse üleviimist muutub Rakvere õigeusklike palverännakute objektiks. “Kindlasti hakkavad meie kirikusse tulema õigeusklikud kogu Eestist, aga miks mitte kaugemaltki, sest pühaku juurde palvetama tulemine on väga tähtis ning suur rituaal,” ütles ta.

Ohtu, et näiteks Tallinna Aleksander Nevski katedraal kui Eesti vene õigeusklike peakirik Florinski säilmeid endale tahaks, ei ole. “Ära me neid säilmeid ei anna,” oli Lebedev veendunud. “Meie kirikus ei ole kombeks viia säilmeid kohta, mis ei ole pühakuga tihedalt seotud. Pigem võiks säilmeid endale taotleda mõni Peterburi kirik, sest Florinski on seal elanud ja ka tema järeltulijad elavad seal.”

Pühaku säilmete kirikusse viimine on Lebedevi sõnul suur sündmus ja Jumala märk mitte ainult Rakvere Püha Jumalaema Sünni Kirikule, vaid kogu linnale. “Ja linn on asja tähtsusest aru saanud, sest linnavalitsuse suhtumine on vähemalt seni olnud väga soosiv, loodetavasti jätkub asjalik koostöö ka uue linnavalitsusega,” lausud Lebedev.

Pühaku elulugu

Sergius Florinski sündis 4. märtsil 1873 Suzdalis preestri perekonnas, lõpetas Vladimiri vaimuliku seminari ning töötas seejärel kooliõpetajana.

1900. aastal määrati ta 151. Pjatigorski jalaväepolgu vaimulikuks ning pühitseti preestriks Peterburis Iisaku katedraalis.

Florinski osales Vene-Jaapani sõjas ja Esimeses maailmasõjas, saades mitu autasu.

1917. aastal viidi ta üle Rakverre 29. polgu hospitali vaimulikuks. Järgmisel aastal saadeti hospital laiali, sakslased ei lubanud Florinskil aga Eestist lahkuda.

Kui Eesti Töörahva Kommuun haaras võimu, arreteeriti 19. detsembril 1918 Florinski koos paljude teistega.

Florinski tapeti 30. detsembril 1918 Palermo metsas ja maeti ühishauda, mis kaevati lahti 17. jaanuaril 1919. Seejärel maeti Florinski Rakvere linnakalmistule.