Puhas joogivesi on nüüd inimõigus
ÜRO peaassamblee võttis vastu resolutsiooni, mille järgi kuuluvad ka puhta joogivee ja sanitaartingimuste olemasolu nüüd inimõiguste hulka. Terviseameti andmetel on joogivee varustus Eestis heal tasemel ning kõikidele elanikele on tagatud piisavalt vett. 87% elanikest tarvitab ühisveevärgi vett, ülejäänud neist saavad oma vee salv- ja puurkaevudest. Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul tuleb neile kaebusi joogivee kohta vähe ning enamik neist on seotud vee indikaatornäitajatega nagu hägusus, värvus ja lõhn.
Joogivesi tuleb 65,5 protsendi osas Eestis põhjaveest, pinnavett kasutavad vaid Tallinn ja Narva. Igast kümnest põhjavee liitrist üheksa kulutatakse aga ära Kirde-Eesti kaevandustes. Keskkonnateabe keskuse veeosakonna juhataja Andre Zahharov rääkis, et näiteks 2007. aastal pumbati Eestis 200 miljonit kuupmeetrit vett, millest 90% on seotud põlevkivikaevandustega, et kaevandused kuivana püsiks. „Ma ei ole küll suur põlevkivi kaevandamise pooldaja, kuid kuna meie veevarud on suured, siis Eesti elanike joogivee hulgale see kogus ohtu ei tähenda,” sõnas ta.
Zahharov selgitas, et 60–80 protsenti kaevandustest pumbatavast veest on pärit sademetest. „Vesi pumbatakse lihtsalt ühest kohast teise. Kaevanduste piirkonnas olev põhjavesi pumbatakse pinnaveeks ning suunatakse edasi jõgedesse ja merre, kust see ringiga tagasi jõuab,” kirjeldas ta põhjavee käitlemise protseduuri. Otsest vee kadu või raiskamist see tema sõnul ei tähenda. Põlevkivi kaevandamise negatiivne mõju keskkonnale on Zahharovi sõnul küll olemas, kuid mõne aasta tagune uuring näitab, et kahjustatud koostisega põhjavee raadiuseks on umbkaudu kilomeeter.
„Kui Eestis mingeid ootamatuid klimaatilisi muutuseid ei teki, siis on meil veevarusid küllaga,” ütles ka Tartu ülikooli geoinformaatika ja kartograafia õppetooli juhataja Tõnu Oja. Põlevkivi kaevandamine Ojale suurt muret ei valmista, pigem tunneb ta muret hooletu põllumajanduse üle, mille tulemusena imbub põhjavette liiga palju lämmastikku. ÜRO poolt kehtestatud puhta joogivee nõue inimõigusena on Oja arvates väga kiiduväärt. „Kuigi ÜRO ametnikud ei lähe nüüd küll kellelegi otseselt kaevu kaevama, on nendepoolne seisukoht väga oluline,” ütles professor. „Joogivesi on aga eluks kõige vajalikum asi. Joogiveeta inimeste hulk on näiteks Aafrika riikides tänu ÜRO abile võrreldes varasemaga kõvasti vähenenud,” märkis ta.
Puhas vesi
Vett pole piisavalt
884 miljonil inimesel
•• Puhta joogivee ja sanitaartingimuste puudumise tõttu sureb igal aastal maailmas umbes 1,5 miljonit last. Kokku kannatab joogivee puuduses 884 miljonit inimest. Korralikke sanitaartingimusi pole 2,6 miljardil inimesel.
•• Puhta vee puudus on suurim Sahara-taguses Aafrikas, kus ligipääs puhtale joogiveele puudub 328 miljonil ehk 42% inimestest. Valdav osa inimestest, kel pole juurdepääsu elementaarsetele sanitaartingimustele, elab Lõuna-Aasias (ligi 1,1 miljardit) ja Sahara-taguses Aafrikas (546 miljonit).
•• Resolutsioon, mis kehtestas puhta joogivee ja korralikud sanitaartingimused inimõiguseks, võeti vastu 122 häälega.
