Puhkemas metsasõda

Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid süüdistavad keskkonnaministeeriumi, et see ei anna ühiskonnale metsade seisundist usaldusväärset infot. Ministeeriumi ametnikud tõrjuvad etteheiteid, väites, et puudused lahendatakse metsanduse arengukavaga.

“Keskkonnaministeerium on loonud olukorra, kus raiete kohta puudub usaldusväärne informatsioon,” öeldakse nende pöördumises. “Metsade seisund halveneb väga kiiresti,” põhjendas pöördumise tooni selle 28. veebruaril toimunud esitlusel Eestimaa Looduse Fondi (ELF) metsa-spetsialist Rainer Kuuba.

VALED ANDMED. Keskkonnaorganisatsioonide hinnangul ringleb aastas Eestis vähemalt 2 miljonit tihumeetrit enam puitu, kui seda ametlikult maha on raiutud. Seda kinnitavad ka statistikaameti andmed – 1997. aastal tarbiti tööstuses ja teeninduses 700 miljoni krooni eest enam puitu, kui pakuti. “See äkki ongi lisaväärtus, mis saag puuga tegi,” pareerib keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Andres Talijärv.

“Kurb on olukord, kus me kõik näeme, mis metsanduses toimub, aga enamus ajast tuleb vaielda keskkonnaministeeriumiga,” ütleb Kuuba. Talijärve sõnul on tema juhitud osakond oma töös toetunud 1997. aastal vastu võetud metsapoliitkale. Tema arvates paneb asjad paika metsanduse arengukava. “Sinna oleme kaasanud ka keskkonnaorganisatsioonid,” ütleb Talijärv ning lisab, et ministeerium on püüdnud kirikut küla keskele püsti ajada. Kas külas elavad ka metsavargad, Talijärv ei täpsusta.

SUUREM RAIE. Ökoloog Toomas Frey sõnul oli viimaseks tilgaks karikas ministeeriumi otsus osta Rootsist sisse Eesti genofondile võõrad kuusetaimed. “Hoidsime taimekasvatuse turu vabana,” ütleb Talijärv.

“Paljude elusorganismide jaoks on mets ainus elupaik,” ütleb ELF-i projektijuht Urmo Lehtveer. ELF tugineb oma väidetes hinnangulisele inventuurile, mille kohaselt möödunud aastal raiuti 11 miljonit tihumeetrit metsa, metsapoliitkaga lubatud maksimaalne arv on 7,8.