Mitu päeva hiljem, kui kolm pereliiget olid töölt vaba päeva võtnud ja tulnud Paidesse vanaisa arsti juurde viima, tuli välja, et traumatoloog on puhkusel ja vastuvõttu ei toimu. Samuti oleks pidanud haige ennast järjekorda kirja panema, kuigi haigla seda ei soovitanud.

Sama seis ka teistes haiglates

Pensa sõnul sai küll traumapunktis esmaabi antud, kuid vaja oleks olnud ka juhiseid, kuidas vanaisa edasi ravida. „Jala kohta öeldi [traumapunktis – toim] lihtsalt, et seda tuleb liigutada, muidu läheb kangeks,” rääkis Pensa. „Kuna ta on vanem ini­mene, siis on see emotsionaalselt suur pauk, kui öeldakse, et saate arsti juurde, aga tegelikult ei saa,” kurtis ta. Mure kõrval on aga puhkusteaeg tekitanud perele töölt puudutud päeva tõttu lausa materiaalset kahju.

Järvamaa haigla peaarsti kohusetäitja Tiit Veeberi sõnul on tegemist kahetsusväärse arusaamatusega. „Kui nii oli, on kahtlemata väga piinlik ja kurb,” ütles Veeber. Tema sõnul on suvel tavaline, et eriarsti juurde ei pääse. „Kui eriarste töötab kohapeal, siis tavaliselt ainult üks inimene. Kui ta puhkab, siis tõepoolest ei ole vastuvõttu,” kinnitas Veeber.

Paljud eriarstid käivad suurematest keskustest maakonnahaiglates patsiente vastu võtmas. „Nad kohal päeva või kaks ja nende vastuvõtt on pikalt ette registreeritud,” rääkis Veeber. Tema sõnul ei nõudnud haigla vanaisa nime kirjapanekut seetõttu, et polikliiniku traumatoloog võtab värskete traumadega patsiente tihti vastu väljaspool järjekorda. Pikemalt on ette kinni pandud pigem konsultatsiooniajad.

Ka teistes maakonnahaiglates on suvel eriarsti juurde suvel keerulisem pääseda. Läänemaa haigla ravijuhi Kai Tennisbergi sõnul töötab osa eriarste haiglas käsunduslepinguga ja sõidab kohale suurematest linnadest.

„Niisugust asja siin ei ole, et meil oleks põhikohaga traumatoloog palgal,” nentis Tennisberg. „Nii palju, kui nad käivad, nii palju meil ka vastuvõtte tuleb.” Siiski püütakse tema sõnul haigla tööd korraldada nii, et ükski haigus ravimata ei jääks, näiteks haigla mõlemad osakonnad on puhkusel kordamööda.

Haigekassa juhi Hannes Danilovi sõnul on paratamatu, et maakonnahaiglates suvel järjekorrad pikenevad, kuna mitmed arstid seal alaliselt ei tööta, vaid sõidavad vastuvõttudeks spetsiaalselt kohale. Ometi pole Danilovi sõnul tegemist mitte rahastamise probleemiga, vaid arstide puhkustega ning asendajat ei ole tihti võtta. „Praegu kõik haiglad töötavad enam-vähem poole koormusega,” ütles Danilov.

Nahaarstide juurde on kõige raskem saada

•• Läänemaa haiglas on hoolimata aastaajast pikimad järjekorrad endokrinoloogi ja reumatoloogi juurde. Reumatoloogi juurde on keerulisem saada ka Valga ja Rapla haiglas. Valga haigla juhataja Marek Seeri sõnul on üle kuue nädala pikkused järjekorrad peale reumatoloogi ka neuroloogi juurde. „Kõik on ikka tagumise piirini,” ütles Seer ja lisas, et suvisel ajal tulebki rohkem ette erakorralisi pöördumisi.

•• Rapla haiglas on praegu puhkusel ka kardioloog ja nahaarst, teatas Rapla haigla ravitöö juhataja Aili Laasner. Kui aga kardioloogi ja reumatoloogi tööd saavad asendada teised sisehaiguste arstid, siis nahahaigustega on keerulisem. „Eks me oleme püüdnud kolleegidele rääkida, et kõik ei võtaks tervet puhkust välja,” ütles Laasner ja lisas, et mõningate tervisehädadega võiksid hakkama saada ka perearstid.

•• Ka Läänemaa haigla nahaarst on puhkusel ning patsiendil tuleb sõita suuremasse linna vastuvõtule. „Aga ega seal ole väiksem järjekord,” ütles Tennisberg. „Tegelikult meie juures on inimesel rahulikum oodata, ta pääseb ära sõitmise vaevast.”

Sel aastal lisaraha haiglatele pole

•• Pärast suve ilmselt järjekorrad eriarstide juurde ei lühene, ennustavad haiglad. Lisaks aprillis 469 miljoni krooni võrra kärbitud ravieelarvele ei hüvita haigekassa tänavu haiglate ravikulusid, mis ületavad aprillis sõlmitud lepingute mahu. Seni hüvitati haiglatele lepingu ületanud raviteenuste summa 30 protsendi ulatuses.

•• „Neid reserve sel aastal ei ole, nii et aasta jooksul haiglatele raha juurde ei tule,” kinnitas haigekassa juht Hannes Danilov. Samas kasvab Danilovi sõnul raviteenuste nõudlus igal aastal kolm-neli protsenti. „Me jääme vanemaks ja haigemaks, eluiga pikeneb. Seoses sellega on ka kulud igal aastal suuremad,” rääkis Danilov. Ravijuhtude arv on aga planeeritud eelmise aasta tasemele ning tõusuprotsenti arvestatud ei ole.

•• „Peame väga rangelt jälgima, et kui tuleb rohkem inimesi, siis kuidas me nendega odavamalt hakkama saame. Meil ei ole kuskilt isegi natukest raha saada, kuid me peame ju kuidagi oma majandamisega toime tulema,” rääkis Läänemaa ravijuht Kai Tennisberg.

•• Tema sõnul tuleb siis patsiente vähem haiglas hoida või otsustada ambulatoorse ravi kasuks. Tennisberg lisas samas, et arstidelt ei saa eeldada, et nad teeksid raamatupidaja tööd. „Ühesõnaga, järjekorrad muutuvad järjest pikemaks,” tunnistas ka Järvamaa peaarsti kohusetäitja Tiit Veeber.