Puitasumite taastamine vajab kokkulepet

Eestis käib väärtuslike puithoonete ja -asumite taastamise asemel varjatud pimesikumäng ja mudaga loopimine. Eesti Puitarhitektuuri Kaitse Fond on ellu kutsutud, et arvamusi ja raha kokku viies püüda aidata kaasa väärtusliku puitarhitektuuri säilimisele ja arenemisele. Fond loodab esimeste projektidega alustada sel kevadel.

Tallinna tuntumad ja kõrgemini hinnatud puitasumid on Kadriorg, Kassisaba ja Kalamaja. Paraku ei suuda kinnisvaraturg tagada asumite rahuldavat säilimist ja majade kvaliteetset renoveerimist. Pigem toimub ajalooliselt väärtusliku miljöö jätkuv hävimine ja mõnede piirkondade slummistumine. Olukorra parandamist tuleks alustada selle hindamisest ja tegevuskava koostamisest.

Hinnangu andmiseks on vaja kokku viia avalik arvamus, linn ja muinsuskaitse. Kui eriarvamuste olemasolu on loomulik, siis nende kasvamise korral saab see takistuseks nii linna arengule kui ka kultuuriväärtuste kaitsele. Elanikel on õigus oma arvamus välja öelda, kuid seda on kaunis raske teha, kui keegi seda ei küsi, mis on linna arengu seisukohalt lühinägelik.

Kinnisvaraarendajatel on raha, kuid säästliku ja kultuurisõbraliku ilmavaate pooldajatel vaid käsin-keelan meetod. Kinnisvaraarendajad ei saa kasutada oma raha – investeering ajaloolisse puitmajja ei tasu ära, sest linn kehtestab rendipiirangud, et lahendada sotsiaalprobleeme tagastatud majade omanike kulul. Nii lähevad kinnisvaraarendajad kergema vastupanu teed ja remondivad väärtusliku maja odavalt. Sellest kannatavad aga meie ühised kultuuriväärtused.

Enamasti annab tulemuse vaid puitasumite kompleksne tervendamine. Seda peakski koordineerima ellukutsutud fond, mis lepiks kolleegiumiga kokku ka puitasumite majanduslikult ja muinsuskaitselised mõistetavad tingimused ning vahendaks ajakohaseid teadmisi puitasumite renoveerimisest.