Puitmassitehas paisutas loata Kunda jõge
Estonian Cell ehitas tootmisvee saamiseks Kunda jõele paisu ning firma hinnangul piisas paisutamiseks ettevõttel olemas olevast keskkonnakompleksloast, ent keskkonnainspektsiooni hinnangul tuleks firmal hankida veel ka vee erikasutusluba. Kuna Estonian Cellil aga nimetatud luba pole, siis on keskkonnainspektsioon alustanud väärteomenetlust.
„Meil on keskkonnainspektsiooniga selles suhtes eriarvamuses, kas meie veehaare vajab eraldi loa olemasolu või mitte,“ ütles Estonian Celli juhatuse liige Riia Ratnik. „Keskkonnateenistus on väljastanud meile keskkonnakompleksloa, mis asendab kõik muud keskkonnaload, sealhulgas vee erikasutusloa,“ selgitas Ratnik, „samuti on meie kompleksloa lisas kinnitus, et see hõlmab ka veehaaret”.
„Menetlus on veel pooleli ja midagi lähemat me selle kohta kommenteerida ei saa,“ ütles keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul.
Riia Ratniku sõnul on vaidlusaluseks objektiks Kunda jõele ehitatud paari meetri pikkune veetaset tõstev kivipais. „See vall ei ole isegi mitte terve jõe laiuses ja ammugi ei ole see seal kõige suurem pais. Kunda jõel on mitu tammi ja hüdroelektrijaama,“ selgitas juhatuse liige Ratnik olukorda.
Keskkonnainspektsiooni nõudmisele Estonian Cell järgi anda ei plaani, vaid hoopis taotleb muudatusi olemasolevale keskkonna kompleksloale.
Millal loa uuendus valmida võiks, pole veel teada. „See pole ei tänase ega homse küsimus, vaid ikka kuudepikkune protsess,“ selgitas Ratnik.
Kunda linnapea Allar Aroni sõnul Estonian Celli veepaisutamine linnale muret ei valmista. „Neil on seal oma väike pais ja eriti midagi nad seal jõel tõsta ja langetada ei saa,“ sõnas Aron. „Ja ega keskkonnainspektsioon alati kõigist juhtumitest teada ei anna ka.“
2006. aasta aprillis tööd alustanud AS Estonian Cell toodab haavapuitmassi. Tehases töötab 88 inimest.
Tehasel on kolm osanikku - Austria kontsern Heinzel Group, Norra tselluloositööstus Larvik Cell ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD).
