2008. aastal oli punahirvi hinnangute järgi 2200, mullu juba enam kui 2500 looma ja viimaste loendusandmete järgi läheneb nende hulk praegu 3000 piirimaile. Arvukuse suurenemise taga võib maaülikooli maaehitus- ja metsandusinstituudi vanemteaduri Tiit Randveeri arvates olla kliima soojenemine – hirvedele meeldib pehmem ilm ja peale Eesti hirvede eduka paljunemise võib loomi olla juurde tulnud ka Läti metsadest.

Kuna liik on arvukuse kasvades asunud oma leviala aina laiendama, võivad hirved ulukiuurijate sõnul peagi omamoodi metsakahjurist nuhtluslooma staatuse pälvida. Põhjust muretsemiseks annab tõsiasi, et hirved on tuntud ulukitena, kes teevad metsale rohkem kahju kui põdrad. Randveer osutas, et näiteks on hirvedel kombeks puid koorida (pole vahet, kas tegu on kuuse-, haava- või saarepuuga) ja käia ka metsanoorendikes puukasvudega maiustamas. Peale selle on hirved metssigade kombel mihklid vilja- ja kartulipõlde rüüstama. Randveer tõi näiteks mõne aasta taguse juhtumi Hiiumaalt, kus hirved olid ühe taluniku põllult porgandid välja kraapinud ja nahka pistnud.

Söövad laua tühjaks

Rääkides hirve asurkonna suurenemise võimalikest mõjudest metsale, viitas Randveer aga meie lõunanaabrite lätlaste kogemusele. Kuramaa metsades kaasnes 1980. aastatel hirvede arvukuse kõrgseisuga nn preeriaefekt: raiesmikel ega metsaistandikes ei tärganud mitte ükski teine puuliik peale lepa, mis hirvedele eriti mokka mööda ei ole. Kuna hirved sõid nii metskitsede kui paljuski ka põtrade toidulaua tühjaks, olid põdrad sunnitud taanduma.

Keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil märkis, et kuna hirvede toidulaud kattub suures osas põtrade omaga, tuleb peagi otsustada, kelle arvukust tuleb Eestis metsakahjustuste taluvuse piirides hoidmiseks küttidel vähendama hakata – kas võtta sihikule sisserännanud ja poolenisti võõrliigiks olev punahirv või meie metsade põlisasukas põder.

„Meie arvates ei tohiks punahirve pärast põtrade arvukust vähendama hakata. Eelistada tuleks siiski Eesti põliseid liike,” sõnas Männil. Ka Randveeri hinnangul peaks mandril olema eelisseisus põdrad ja hirve asurkonnal võiks lasta põtrade arvelt kasvada vaid saartel. Samas on osa jahiringkondadest huvitatud pigem sellest, et hirvi oleks ka mandri metsades rohkem, kuna tegu on väga hinnatud trofeeloomaga.

Euroopa punahirv

Levis Eestis inimese abil

Kolmveerand elab saartel

•• Punahirv on maailmas väga laialt levinud liik. Eestis on levi­nud selle alamliik Euroopa puna­hirv. Tuhandeid aastaid tagasi, kui kliima oli siin kandis soojem, oli punahirv metsade looduslik asu­kas. Kliima jahenedes hirved kadusid.

•• Tagasi Eestisse jõudsid nad inimese kaasabil. Enam kui sada aastat tagasi toodi hirvi mõisaparkidesse. Samuti on teada, et 1927. aastal kinkis Saksamaa konsul Eestile mõned hirved, kes viidi elama Abruka saarele.

•• 1970. aastatel asustati liiki massilisemalt nii Saare- kui ka Hiiumaale, kus elab praegu enam kui kolmveerand Eesti punahirvedest.

•• Hirv eelistab lagendike ja rikka alusmetsaga segametsi. Nad on paikse eluviisiga. Väljaspool jooksuaega moodustavad emasloomad oma järglastega väikeseid salku. Hirved on aktiivsed eelkõige videvikus.

•• Punahirved elavad tavaliselt kümne, erandina kuni 25 aasta vanuseks.