Valla rahaabi toel taastas Kuntro talukaevu. Maja alus-müürist võetud viiest kivist said mälestuskivid poegadele. Rakvere kiviraidurid tegid kivide jaoks mälestustahvlid. Nüüd seisavadki taastatud kaevu veerel põlise tammepuu varjus viis kivi, igaühel nimed: Jaak, Karl, Hugo, Vello ja Villu. Ühe tavalise Eestimaa pere tavaline lugu.

Hando Kuntro libistab käega üle infotahvli pinna. Kostab, et üks kord on vaja veel lakki panna, siis on klaar. Tahvlile läheb Külmoja perekonna lugu. Lisaks on nimeliselt kirjas kõik Salla küla represseeritud ja valla omad arvuliselt.

Kuntro istub kaevu ette, ütleb, et see on vaja veest tühjaks tõmmata ja seest ära puhastada. Et külalisel oleks võimalus samuti istuda ning kunagise suure pere kaevu vett mekkida.

Puude uus elu

Taamal kõrgub Emumägi, Põhja-Eesti kõrgeim küngas. Kuntro, kes on avalikkusele tuntud eelkõige Emumäe valvurina, ütleb, et ta esivanemad on Sallas elanud vähemalt kuus põlvkonda. Et side kodupaigaga ja varemläinutega oleks tugevam, paneb Kuntro nüüd märke maha. Varsti on Emumäele lisaks igas taluõues midagi, mis tema kätega rajatud.

Emumäel torni veeres seisab kogu Euroopas ainulaadne onn, mis tehtud puujuurtest. Lisaks on valminud päikesetõusu maja, mis asub täpselt kohas, kust avaneb vaade üle Pandivere küngaste. Eriti lummav on vaade hetkel, mil päike tõuseb, selgitab Kuntro. Endise vallamaja õuel on vana puutüvi saamas uut elu. Sellest sünnib Kuntro käte ja sae abiga suur linnukujuline postkast, mille noka vahelt tuleb kirjad sisse pista.

Endise vallamaja vastas on Kuntro tehtud kooguga kaev ja selle veeres puuskulptuur Janune Edgar. “Kohe kui seda kändu nägin, vaatasin, et siin ju täpselt Edgari kõht ja efektne käejoon,” selgitab Kuntro, pikad juuksed suvetuules lehvimas ja mõnus muie näol.

Oma kodutalu õue on puu-usku külamees juurikaid ja kände täis vedanud. Üks taies teise veeres, küll ussmees, küll suur silt teatega, et siin elab hea koer. Rääkimata kilpe meenutavast aiast, mis pidavat meenutama kodutütarde rindu. Samas kõrval külade park, kus valla igat küla tähistab üks puu.

Kesk prügihunnikut kõrgub kaks puurondi otsa lükatud saabast, mis jätavad mulje peadpidi mülkasse vajunud mehest. Hommikuti istuvad saabaste otsas varesed. “See olen seal mina ise, käisin täiesti põhjas ära, enne kui aru sain, milleks ma siin ilmas olen,” ütleb Kuntro ja kiirustab tagasi Eestimaa esimese talumemoriaali juurde.

Avamise eel on Külmoja pere taluasemel veel palju toimetamist.

Perekond

Külmoja pere lugu

•• Hindreku talus elas Villem Külmoja oma naise Anete - Mariega, peres oli viis poega.

•• Jaak oli Eesti sõjaväes kapten, arreteeriti juunis 1941. Suri Norilski vasekaevanduses.

•• Karl mobiliseeriti Saksa sõjaväkke 1944, ta hukkus septembris Pärnumaal taganedes.

•• Vello teenis sõjakooli kuulipildurite kompaniis ja langes 1941. aastal Endla rabas.

•• Villu teenis Rakvere julgestusgrupis, mille juhiks oli Alfons Rebane. Langes 1942 Kiorstovo küla juures.

•• Hugo oli omakaitse rühmajuht ja arreteeriti 1947, jäi Siberis invaliidiks, suri Tartus 1983. Tema lesk Jete, kes elab Tartus, on külamemoriaali idee autor.

•• Salla vallas hukkus 208 inimest, neist tapeti 34, küüditati 161.