Puudega inimesed paluvad uuelt valitsuselt töövõimereformi muutmist

Esindusorganisatsioonid on töövõimetoetuse astmelise vähendamise ja kaotamise vastu.

Eesti liikumispuudega inimeste liit ja Eesti kurtide liit saatsid eile uue koalitsiooni juhtidele, keskerakondlastest peaministrile Jüri Ratasele, majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile, IRL-i esimehele Margus Tsahknale, sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale, SDE esimehele Jevgeni Ossinovskile ning riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehele Helmen Kütile ettepanku teha ümber töövõimetoetuse seadus, mille Reformierakonna juhitud valitsus 2014. aasta lõpus protestidest hoolimata vastu võttis.

Tollal opositsioonis olnud keskerakondlased toetasid puudega inimesi nende töövõimereformi kriitikas, osaledes ka nende meeleavaldustel. Samuti esinesid tollal kriitikaga IRL-i liikmed. Nüüd, kus Keskerakond on peaministripartei, pöörduvad puuetega inimeste organisatsioonid uue valitsuskoalitsiooni poole ettepanekuga reform ümber teha.

Nende peamine mure on see, et 1. jaanuarist peaks jõustuma reformi osa, mille järgi hakatakse neil inimestel, kes teenivad üle tuhande euro kuus, töövõimetoetust (endist töövõimetuspensioni) vähendama ja kindlast summast kaob toetus sootuks (vt graafik). Senised töövõimetuspensionärid on pensioni saanud vastavalt 200 ja 300 euro ringis. Liidud on esile toonud, et osalise töövõimega inimese toetus moodustab vähenema hakkamise ajal 19% ja toetuse lõppemise ajal 14% sissetulekust (kättesaadav palk + töövõimetoetus). Püsiva töövõimekaoga inimese puhul on need näitajad 29% ja 20%.

„Riik annab sõnumi, et talle pole enam olulised need puudega inimesed, kes on ennast harinud ja karjääri teinud.”

„Probleem on see, et sellest töövõimetuspensioni rahast oleme siiani tasunud oma tööl käimise lisakulude eest – kes transpordi, kes isikliku abistaja teenuse eest, kes mille eest –, et me saaksime üldse tööl käia,” selgitas liikumispuudega inimeste liidu liige Signe Falkenberg. „Nende teenuste eest maksmata me üldse tööl käia ei saaks, peame enda tööl käimisele praktiliselt peale maksma,” märkis ta. Omavalitsused nende abiteenuste eest siiani enamasti ei maksa, vähemalt mitte mahus, mis võimaldaks iga päev tööl käia. Samuti on töötukassa rahastatavatel transpordi- jm teenustel limiidid, neid võimaldatakse ainult kindlas mahus ja mõnda aega.

Teiseks arvavad esindusorganisatsioonid, et süsteemi uus korraldus ei motiveeri puudega inimesi pingutama õppimise ja karjääri tegemise nimel, et oma sissetulekuid suurendada. Liitudele teadaolevalt on Eestis ligi 60 000 püsiva töövõimetusega töötavat isikut. Neist ligi 10 000 teenivad keskmiselt 1000 euro kuus, ligi 2000 inimest teenivad keskmiselt 1700 eurot kuus.

„Leiame, et see demotiveerib edaspidi 10 000 puudega inimest, et pingutada, õppida ja karjääriredelil ülespoole püüelda,” kirjutatakse pöördumises. „Aastakümneid töötanud puudega inimesed, kes on oma tööpanuse, oskuste ja kogemuste varal suutnud jõuda üle keskmise Eesti palgani, tunnevad väga suurt pettumust oma pingutuste luhtumise tõttu. Saades aastatega pingutatu tulemusena 300–400 eurot palgatõusu, jäävad nad nüüd ilma väga olulisest osast oma sissetulekust. Ka need sügava ja raske puudega noored, kes pingutavad ja õpivad, et ükskord elus natuke paremini toime tulla, tunnevad, et nende pingutusi ja püüdlusi ei hinnata vääriliselt.”

Liidud toovad esile, et muudatus võib anda ka hoopis halvema tulemuse, sest hakatakse optimeerima töötasusid ja seeläbi kaotab riik tööjõumaksudes. „Need on arvestatavad summad, millega puudega inimesed saaksid ise oma elu palju paremaks muuta, tasudes endale hädavajalike teenuste ja toodete eest, tuues sedakaudu ka riigile tulu tarbimismaksudena,” kirjutatakse pöördumises. „Toetuse vähendamise ja äravõtmisega annab riik sõnumi, et talle ei ole enam olulised need puudega inimesed, kes on ennast harinud ja tööelus karjääri teinud.”

Mida ütlevad poliitikud?

„Usun, et valdkonna minister töötab Eesti liikumispuudega inimeste liidu ja Eesti kurtide liidu ettepanekud läbi ja tuleb vajaduse korral seadusandlike initsiatiividega valitsusse,” kommenteeris Kadri Simson Eesti Päevalehele liitude pöördumist.

Sotsiaalministeeriumi pressiosakonnast saadeti tervise- ja tööministri ning SDE esimehe Jevgeni Ossinovski nimel sõnum, et töövõimereformi aluspõhimõtteid ei ole plaanis muuta ja reform olla hästi käivitunud.

Ossinovski lausus, et töövõimetoetuse seaduse väljatöötamisel tehti koostööd puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega, kellega koostöös tõsteti piir, millest alates toetus hakkab vähenema, algselt planeeritud 60-kordsest päevamäärast 90-kordse toetuse päevamäärani.

Ossinovski viitas, et toetus väheneb vaid 20% töövõimetoetuse saajatest. Ülejäänud 80% inimestest teenib alla piiriks oleva 1012 euro kuus. Lisaks plaanib sotsiaalministeerium eurorahade abil aidata kaasa sotsiaalteenuste kättesaadavuse suurendamisele kohalikes omavalitsustes, sh isikliku abistaja ja sotsiaaltransporditeenuse kättesaadavust.

Ka Helmen Kütt riigikogu sotsiaalkomisjonist jäi Eesti Päevalehega suheldes samale seisukohale.

Margust Tsahknalt IRL-ist eile õhtuks vastust ei laekunud.