Puugid on arsti juurde ajanud pool tuhat inimest
Pehme talv ja suur õhuniiskus mõjus positiivselt Eesti puukide arvukusele. Hästi pole läinud aga looduses viibinud inimestel, kes on puugilt hammustada saanud ja seejärel haigestunud kas puuk borrelioosi või -entsefaliiti.
Suurimat muret teeb arstidele ja tervisekaitse inspektsiooni epidemioloogidele just haigestumine puukborrelioosi, millesse möödunud aasta seitsme kuu jooksul haigestus 223 inimest, sel aastal sama aja jooksul aga 88 protsenti enam ehk 419 inimest. Kokku on seega sel aastal puugilt saadud haigustesse nakatunud ligi 500 inimest.
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul teeb borrelioosi nakatunud inimeste arvu hüppeline kasv tervisekaitseinspektsioonile suurt muret. “Ennekõike paneb meid muretsema see, et tõusu teel on nii puukide arvukus kui ka borrelioosi edasi kandvate puukide arvukuse kasv,” lisas Kutsar.
Kui veel paari aasta eest oli Kustari sõnul vähe tõenäoline, et inimene võis mõnes linnapargis või haljasalal kokku puutuda borrelioosi edasi kandva puugiga, siis sel aastal on märkimisväärne arv inimesi saanud haigust edasi kandva puugi ka asula- või linnakeskkonnas.
Seepärast soovitab Kutsar pingsalt jälgida loodustest tulles oma riideid ja neid ka kloppida. “Oluline on regulaarselt kontrollida oma lemmikloomi, sest üsna sageli saavad inimesed puugi ka kodus diivanil istudes.”
Vaktsiini loomine alles töös
Kui entsefaliiti haigestumist saab ennetada vaktsineerimisega, siis borrelioosi vastu pole ravimitööstus endiselt vaktsiini leiutanud. Kutsari sõnul vaktsiini loomine siiski töös, kuid lähima viie aasta jooksul on see vähe tõenäoline.
Kõige tõenäolisem on puugilt hammustada saada ja nakatuda Saaremaal, Pärnumaal, Ida-Virumaal ja Harjumaal. Kutsari sõnul on entsefaliidi kliiniline kulg puukborrelioosiga võrreldes palju tõsisem, kuid borrelioosi mitteravimise korral võivad tüsistused olla märksa tõsisemad.
