Puuknakkusi on tänavu jäänud vähemaks
Entsefaliidijuhtusid on mullusega võrreldes olnud natuke vähem: tänavu novembri alguseks oli nakatunuid 157, mullu samaks ajaks aga 165.
Borrelioosi on leitud mullusest vähem kõigil kuudel, üksnes veebruaris registreeriti sama palju juhtusid kui aasta varem.
Kõige suurem langus oli septembris ja oktoobris, mil tänavu registreeriti vastavalt 46 ja 40, eelmisel aastal aga 96 ja 80 borrelioosijuhtu. Juuli, augusti ja septembri borrelioosi hulk pole viimased viis aastat olnud nii väike kui tänavu.
Puukentsefaliidi osas on mõnel kuul olnud mullusest rohkem juhtusid, mõnel kuul aga vähem. Entsefaliidi puhul tuleb arvestada mais-juunis avastatud juhtusid, mil haigust ei saadud otse puukidelt, vaid puuknakkuse saanud kitsede piima kaudu, mida jagati Tallinnas turismimessil.
Entsefaliiti on tänavu enim tuvastatud juunis ning borrelioosi septembris.
Süstid entsefaliidi vastu
Borrelioosi on inimesed haigestunud tänavu kõigil kuudel, entsefaliit hakkas levima maist alates. Üldiselt muutuvad puugid aktiivseks seitsme soojakraadiga.
Entsefaliidi vastu saab end vaktsineerida Tallinnas Merimetsa nakkuskeskuses, Tartu ülikooli kliinikumi nakkuskeskuses ning perearstikeskustes. Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist, millest kaks tehakse mõnekuulise vahega ning kolmas aasta pärast. Kordus-süste tuleb edaspidi teha iga kolme aasta tagant.
Borrelioosi vastu ei saa end vaktsineerida, kuid seda haigust on võimalik ravida antibiootikumidega.
Puukentsefaliidi korral tekivad gripitaolised haigusnähud, mille tüsistusena võib tekkida kõrge palavikuga ajukelmepõletik. Entsefaliidi läbipõdenud on edaspidi nakkuse vastu immuunsed. Eesti puukentsefaliidi ohualad on Saaremaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, Läänemaa, Pärnumaa ning Tartumaa.
Borrelioosi peamine sümptom on paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik hammustuskohal. Haigus võib raskematel juhtudel kanduda närvisüsteemi, südamesse või liigestesse. BNS
