Puumajade kaitseks korjatud allkirjad sundisid linna koostööle
Allkirjade kogumine ja ametiasutustele läkituse saatmine on viinud selleni, et järgmisel teisipäeval istuvad tudengid Maarja Tüür ja Olari Kärmas koos Tallinna kultuuriväärtuste ameti, muinsuskaitseameti, kultuuriministeeriumi ja kesklinna valitsuse esindajatega nõu pidama.
“Sellel koosolekul esialgu ilmselt midagi ei juhtu,” arvas Kärmas. “Arutame läbi, kuidas vaadata üle kesklinna puumajade hindamine.”
Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Külli Holsting ütles, et nad loodavad kaasata EKA tudengeid puithoonete “inventuuri” ja teha nendega tihedat koostööd ka edaspidi.
“Me ei nõua, et kõik majad tingimata muinsuskaitse alla võetaks, vaid et neile antaks mingi väärtus, et neid ei saaks niisama loata ja süümepiinadeta maha lammutada,” ütlesid Kärmas ja Tüür.
Muinsuskaitseta sadu maju
Holstingu sõnul on võimalik nii lähedalasuva miljööalaga liitmine, uue ala loomine kui ka üksikobjekti kaitse alla võtmine. “Kui osutub, et uuritavad hooned üksikuna või terviklikult ei vääri tähelepanu või nende seisukord välistab igasuguse pikemas perspektiivis säilitamise, siis nende suhtes mingit konkreetset tegevust ei kavandata ning edasi näitab juba aeg, mis neist lõpuks saab.”
“Kui riiklikku mälestiste nimekirja koostati, ei jõutud kindlasti kõigele tähelepanu pöörata ja seda ei saa me ka täna ette heita, sest tollal tehti ära üüratu töö,” ütles Holsting. “Samas on mitmedki Kärmase ja Tüüri poolt nimetatud üksikobjektid viimaste aastatega muinsuskaitse alla võetud.”
Holsting leidis, et puitarhitektuuri suhtumine on viimastel aastatel oluliselt muutunud. “Seda just niinimetatud endiste kõdurajoonide taasavastamisega nii noorte asunike kui ka kinnisvaraarendajate poolt, sest seal on inimlikum elukeskkond kui “mägedel”,” ütles ta.Seda tõendab ka fakt, et puitmaju kaitsev aktsioon kogus üle kahe tuhande allkirja.
Samas tõdes Holsting, et ei oleks otstarbekas jätta alles kõiki puitmaju, sest kõik pole enam nii heas korras, et neid oleks võimalik renoveerida. “Tuleb ka arvestada Tallinna linna vajadust laiendada sõiduteid ja elamuehitust,” lisas ta.
Kustitudengite pöördumine
Tallinna kesklinnas jääb ajaloolisi puitmaju järjest vähemaks.
Näiteks on hiljuti lammutatud hooneid Kadri teel, Tatari, Poska ja Kollasel tänaval.
Paljudele hoonetele ja kvartalitele on juba lammutusload välja antud. Selline tegevus vähendab piirkonna linnalist mitmekesisust, miljööväärtuslikku ligitõmbavust, ajaloolist väärtust ja pikemas perspektiivis investeeringute ja kasvava turismiga seotud atraktiivsust.
Tallinna puitlinnaosad on unikaalsed terve Euroopa kontekstis, kus võrdväärselt säilinud kvartaleid on raske leida.
Oma pöördumisega soovime pöörata ametkondade tähelepanu puitarhitektuuri väärtuslikkusele ja selle kaitsmise vajadusele.
Kuna puitarhitektuur on meie arhitektuuriajaloos üks olulisemaid etappe ning seni veel säilinud sellisel määral, mis võimaldab terviklikku ülevaadet, tuleks seda pärandit ka tervikuna kaitsta.
Vaata ka: www.hot.ee/puulinn
