Raamat „Meie Eesti. 100 aastat” – unistuste ajalooõpik, mida sul kooliajal ei olnud

 (5)

Lood annavad laia pildi oludest, inimestest, Eestimaast ning põikavad nii minevikku kui ka tulevikku.
Lood annavad laia pildi oludest, inimestest, Eestimaast ning põikavad nii minevikku kui ka tulevikku.Illustratsioon: kollaaž

EPL-i ja Delfi sarja põhjal koostatud teos on saanud sadu eeltellimusi ja jõuab peagi üksikmüüki.

„Kui oleks vaja määratleda trükist „Meie Eesti. 100 aastat”, siis kõlaks kõige paslikumalt: ajalookogumik – kogumik lugusid Eestist läbi sajandi,” iseloomustab raamatublogi pidav ajakirjanik Jaan Martinson 112-leheküljelist raamatut. „Kes ihkab fakte ja täppisteadust, peab ajama näpuga järge lehekülgede all oleval ajateljel. Artiklid ehk lood – üks iga aasta kohta – pakuvad enamat, annavad laiema pildi toonastest oludest, inimestest, Eestimaast ning põikavad nii minevikku kui ka tulevikku. Meie aja lugu kogu oma ilus ja valus,” lisab ta.

Suureformaadilisel (30 x 37 cm) raamatul on kokku üle 30 autori, koostööd tehti Eesti ajaloomuuseumiga. Peale teadurite on oma panuse andnud ajaloolased. Uuema aja lood kirjutasid Eesti Päevalehe ja teiste Ekspress Meedia väljaannete ajakirjanikud.

„Minu meenutada oli 2002. aasta, mis jäi ajalukku Saku suurhallis peetud Eurovisioni lauluvõistlusega. Pärast loo ilmumist astus ühel üritusel mu juurde tollase lauluvõistluse peakorraldaja Juhan Paadam ja ütles, et tal läks lugu lugedes silm märjaks. Kõik tuli jälle meelde ja tunnustavas võtmes kirjutatud lugu tegi hingele head,” kommenteerib LP peatoimetaja Ingrid Veidenberg.

Nope 1967. aastast. "Augustitorm rebis ära 800 000 ruutmeetrit katuseid ja 4938 kilomeetrit elektriliine. 35 m/s tuul püsis kaks päeva."
Samal teemal:

Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvaldi sõnul on „Meie Eesti. 100 aastat” raamat, mille alustamiseks on sada võimalust: seda saab avada 1918. aastaga, aga avamiseks sobib ka isiklik sünniaasta või mõni muu aasta, mil Eesti või lugeja jaoks toimus midagi erilist. „Raamatut sirvides nähtub, et Eesti on elanud erakordselt põnevat elu. Seiklus ja romantika on vaheldunud rutiini ja nukrusega. Sündmusi jagub igale maitsele ja vanusele. Raamatut saab lugeda kui seriaali, mille sada tuttavat peatükki suunavad sirvima ka neid aastaid, mil kõik oleks justkui ilmselge. Vürtsi ja isiklikku lähenemist annavad autorid, kelle erinev taju ajast, inimestest ja sündmustest näitab, et meie esimesele sajale aastale vaadates pole õiget ega valet ajalugu, vaid on lood, mis peegeldavad meie maad ja inimesi,” ütleb Soonvald.

Nope 1930. aastast. „Noore ja idealistliku Valter Kaaveri saatus oli traagiline. Niipea kui ta 1930. aastal Nõukogude Liitu jõudis, ta arreteeriti.”

Loe veel

Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora sõnul sobib esinduslik raamat „Meie Eesti. 100 aastat” kõige laiemas mõttes ajaloohuvilisele lugejale, kes tahab põnevat, hästi toimetatud ja kokku pandud mosaiiki elust meie saja-aastases Eestis. „Siin on killukesi igast valdkonnast ilma liigse keerulisuse ja akadeemilisuseta. Lihtsad ja arusaadavad lood. Unistuste ajalooõpik, mida sul kooliajal ei olnud.”

Raamatut saab eeltellida aadressil epl.ee/ev100

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare