Eelmisel aastal korraldati raamatu ja roosi päeval üle-eestiline raamatute soodusmüük. Sellel aastal otsustati soodusmüügist loobuda. “Otsustasime, et raamatuid ja nende lugemist on vaja väärtustada, aga soodusmüügiga seda ei tee,” lausus kirjastuste liidu tegevdirektor Asta Trummel.

Seda, et soodusmüügi puudumine huvi raamatute vastu vähendada võiks, ta ei karda. “Arvan, et kui iga raamatuostja saab lisaks raamatule kingituseks roosi, teeb see tuju heaks. Kellele siis ei meeldiks, kui talle lilli kingitakse!” ütles Trummel.

Eesti Kirjastuste Liidu ja Eesti Raamatukaubastajate Liidu ühisaktsiooni toetavad kirjastused Avita, Varrak, Eesti Keele Sihtasutus, Ilmamaa, Maalehe Raamat, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Kunst, Valgus, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tormikiri, Olion ja Eesti Raamat. Kingitusroosid aga on kasvatanud Lahe Roos.

23. aprill on maailma kirjanduse jaoks sümboolne kuupäev, olles mitmete väljapaistvate kirjanike sünni- või surmadaatum (William Shakespeare, Miguel de Cervantes, Vladimir Nabokov).

Eri riikides tähistatakse seda päeva mitmeti. Näiteks kingib Rootsis Kirjastuste Liit koolidele 35 000 raamatut ning need saadetakse raamatu ja roosi päeval tasuta kohale. Soomes viivad kirjanike liidu esindajad kõikide kirjanike mälestussammastele ja kalmuküngastele lilli, Mosambiigis kasutatakse kunstnike tööde müügist saadud raha noorte vaba aja veetmise huvides.

Paljudes maades korjatakse nii uusi kui ka vanu raamatuid, et täiendada raamatukogude fonde.

Raamatu ja roosi päev, mida Eestis tähistatakse juba 1998. aastast, sai alguse 1930-ndatel aastatel Kataloonias, kus raamatukaupmehed kinkisid ostjale iga ostetud raamatu eest tänutäheks roosi. 1995. aastal kuulutas UNESCO seda kena kommet aluseks võttes 23. aprilli raamatu ja selle tegijate austamise päevaks.