Rae valda kerkib esimene energiamajade elurajoon
Arendajate optimistlike plaanide kohaselt kerkib lähitulevikus Rae vallas asuvasse Järvekülla Eesti esimene energiamajade elamurajoon.
Arendajate sõnul hakatakse esimesi näidismaju projekteerima lähinädalatel, eile kuulutati välja A&A Kinnisvara OÜ korraldatud arhitektuurikonkursi võitja, kelleks osutus austerlanna Ursula Schneider. Peale tema osalesid konkursil arhitektid Emil Urbel, Veronika Valk ja Ralf Tamme.
„Schneideri arhitektuuriline lahendus hõlmab enam kui sajale leibkonnale mõeldud ridaelamute lahendust,” rääkis A&A Kinnisvara tegevjuht Aivar Villemson. „Kaugemas tulevikus peaks rajoonis olema eluruumi 400 leibkonnale.” Kokku hõlmab plaanitav elamurajoon 27 ha.
Ruutmeeter 16 000 krooni
Energiamajade (rahvusvaheliselt tuntud ka passiivmajadena) hooned erinevad tavalistest majadest eelkõige selle poolest, et nende ehitamise puhul rakendatakse meetodeid, mis vähendavad soojakadu.
„Energiamajad on kümme korda madalama kütte- ja ülalpidamiskuluga, kulutades ruutmeetri kohta kõigest 15 kW kütteenergiat aastas,” jutustas Villemson. „Kui praegu on 100 m² suuruse keskküttega korteri küttekulu aastas keskmiselt ligi
30 000 krooni, siis energiamajade puhul väheneb see summa umbes 2500 kroonile.”
Villemsoni sõnul hakatakse esimesi proovimaju ehitama juba tänavu ja järgmisel aastal läheksid need eeldatavasti juba müüki. „85 m² suuruse korteri hind ulatuks arvatavasti 1,7 miljoni kroonini,” märkis ta, lisades, et spetsiaalsete majade ehitamine läheb tavaehitusest vaid viis protsenti kallimaks. Üks ehitusruutmeeter läheb seega arendajale maksma 15 000–16 000 krooni.
Päike kütab kodumaja soojaks
•• Üks suuremaid Eesti spetsialiste energiasäästlike majade ehitamise alal Tõnu Mauring rääkis Päevalehele, et Järvekülla kavandatavate energiamajade rajooni puhul on silmas peetud eeskätt majade soojuskao vältimist ja inimsõbraliku elukeskkonna loomist.
•• „Energiamajad on ühest küljest tänu vähesele ressursside kulutamisele keskkonnasäästlikud, teisest jällegi rahakotisõbralikud,” märkis ta.
•• „Sellise rajooni rajamise puhul ongi väga suur roll arhitektuuril, kuna selle kaudu saab tagada, et päikese võimalused maja kütta oleksid võimalikult suured. Teisest küljest tihendatakse majade seinad nõnda, et hilisem soojuskadu oleks võimalikult väike.”
•• Mauring lisas, et majade ehitamisel arvestatakse ökoloogiliste materjalide kasutamist, alternatiivsete elektrienergiaallikate peale pole veel mõeldud.
•• „Arvan, et energiamajad ei ole mitte uus trend, vaid paratamatus, sest on viimane aeg ressursse säästa,” märkis ta.
