Raeapteek müüs sajandeid tagasi ka inimrasva


Eile 575. sünnipäeva tähistanud Tallinna Raeapteegist võis 15. sajandil osta nii inimrasva ja kuivatatud verekaane kui ka mängukaarte.

Kunstiajaloolase Jüri Kuuskemaa sõnul pärineb esimene kirjalik teave Raeapteegist 1422. aasta 8. aprillist. "Täpselt sellel kuupäeval läks apteeker Raekotta rendilepingut pikendama, mis tähendab, et apteek oli olemas juba varem, kuid kahjuks ei ole varasema aja kohta ühtegi kirjalikku märget," tõdes kunstiajaloolane.

Apteegi ajalugu uurinud Eino Gustavsoni sõnul võis 15. sajandil apteegist osta paljusid sorte piiritust, salve ja ravimteesid. "Samuti müüdi apteegis elevandi päid, põletatud mesilasi ja pääsukesi, inimnahast rihmu, kuivatatud verekaane, täku munandeid, põdrasarve zheleed, sookure silmi, inimese- ja koerarasva, okseleajamisvedelikku ja kuivatatud konnaspermat," loetles Gustavson vana aja ravimeid ja soovitas ühtlasi tagasihoidlikemail daamidel kõrvad kinni katta. Ta nimetas, et üks kallimaid tolle aja ravimeid tehti Egiptusest toodud muumiast.

Apteegist võis osta ka klaretti, mida kääritati veinist ja mitmetest maitseainetest, samuti martsipani, morselle (tärkliseküpsised) ja ka mängukaarte.

Kuuskemaa sõnul on apteegihoonesse Raekoja platsil jäänud igast sajandist kultuuri- ja arhitektuuriväärtusi. Maja müürid on pärit mitmest erinevast sajandist ja raidkivi raamistusaknad 15. sajandist. "Eriline väärtus on kindlasti talalaed, võlvitud keldrid, kuhu võiks rajada apteek-muuseumi ja dominiiklaste ajast säilinud kaks suurt kivireljeefi," selgitas Kuuskemaa.

Euroopa vanim lagunemisohus apteegihoone on praegu kasutusel õllelaona. Aasta tagasi rentis linnavolikogu hoone 60 aastaks AS-le Aphoteka Magistratus, mille osanikud on AS Restor ja AS KV Grupp.

AS Restori peadirektor Arsi Kook kinnitas, et apteegihoone saab valmis kahe ja poole aasta pärast. "Kui kõik hästi läheb, siis võib-olla avatakse hoone esimesel korrusel asuv Raeapteek isegi varem," andis peadirektor lootust.

Hoone ülejäänud ruumide otstarve ei ole veel selgunud. "Teeme praegu uurimistööd, et välja selgitada, mis selle hoone ajaloo ja arhitektuuriga kokku sobib," ütles Kook. üks mõte on avada hoones peale apteegi omalaadne kohvik, kus inimesed saaksid proovida ka klaretti.

Peadirektori sõnul on kavas apteegihoone muuta huvitavaks esinduskohaks, kus linnahärrad saaksid ka vastuvõtte korraldada. "Taastatud, ligi 600-aastase ajalooga hoone tõmbab kindlasti ligi turiste," lausus peadirektor.

AS Aphoteka Magistratus kasutab apteegihoone taastamisel 8 miljoni krooni suurust pangalaenu. "Umbes sama palju tuleb veel oma vahendeid sisse panna," lisas Kook.

Raeapteek lõpetas töö ja läks remonti 1990. aastal, apteegitöötajad kolisid siis Pikale tänava apteeki. Raeapteegi proviisor Enn Kanter loodab peagi Raekoja platsile tagasi kolida.

MARIKA RAISKI

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare