Raekojas leiti kultuurikihi alt ligi 400-aastased seinamaalingud

 (9)
Raekojas leiti kultuurikihi alt ligi 400-aastased seinamaalingud
Pille-Riin Pregel

Raekoja peosaalis valitses võrdõiguslikkus – eraldi käimla meestele ja naistele
Raekoja restaureerimisel avastati raesaalis maalingud, mille olemasolu asjatundjad varem ei teadnud.

“Raesaalis puhastatakse praegu välja sajanditevanuseid maalinguid. Mõned on sellised, millest me varem ei teadnud,” ütles Raekoja direktriss Elvira Liiver Holmström. Ühel maalingul on Holmströmi sõnul näiteks kartulininaga nägu.

Maalingud on värskelt välja tulnud, seepärast on põhjalikud analüüsid veel tegemata. Ka restauraator Eeva Mölder ei osanud täpsemalt öelda. “Jah, mõned olid varem teadmata,” kinnitas Mölder. Maalingud olid osalt tsemendi, osalt lateksiga kaetud, mitmes kihis ja eri ajast.

Raekoja restaureerimisega 45 aastat tegelenud Teddy Böckleri sõnul võib maalingutelt paistvate puhvpükste järgi arvata, et tegu võib olla hilisrenessansi-varabarokiga ehk 16. sajandi lõpu või 17. sajandi algusega. Seega võivad need olla üle 400 aasta vanad. Maalingud on aknalauast kõrgemal, lõunaseina akende vahel.

Mantelkorstnasse ehitatakse trepp

Raekojas käib praegu kibe töö ka nädalavahetustel, et maja saaks 15. maiks ehk Tallinna päevaks korda. Äsja köögis taastatud mantelkorstnasse ehitatakse keerdtrepp, mille kaudu pääseb pööningule. Korsten oli lagunenud juba ammuilma, sellest olid säilinud vaid jäljed seintes.

Kodanikesaalis oli veel kuu aega tagasi üks lahtivõtmata koht. Raekoja haldusjuht Peeter Jahe ütles siis Päevaleht Tallinnale, et aimab, mis seal peidus on, kuid veel ei ütle. Holmströmi sõnul tuli sealt välja vana tualettruum, mida varasema remondi ajal polnudki avatud. Tegu on teises ruumis asunud käimlaga.

Teddy Böckleri sõnul avastati käimla jäljed juba 1970. aastate remondi ajal, kuid seda paraku nii hilises tööjärgus, et taastamist ei saanud enam ette võtta. “Sellest käimlast oli nii vähe alles jäänud – vaid ehitusjäljed,” selgitas Böckler. Nüüd taastati käimla teise kambri mõõtude järgi.

“Kodanikesaalis peeti pidu, üsna loomulik, et seal oli kaks käimlakambrit kõrvuti – nii meestele kui ka naistele. Kultuurne värk,” muigas Böckler.

Käimlate kanalid jooksid kokku ja juhiti alla mööda seina keskaegsesse võlvitud kollektorisse. Hävinud käimla kambri Vanaturu kaela poolses seinas on Böckleri hinnangul veel säilinud ehitusaegne ehk 1404. aastast pärit krohv, mida peab säilitama ja eksponeerima.

Piltvaibad on veel saabumata

Piduehtesse saamiseks pidi Raekoda saama gobeläänid. Ehkki Inglismaalt firmast Hines of Oxford tellitud raevaipade koopiad on juba ammu valmis, pole neid Holmströmi sõnul veel kohale toodud, sest parasjagu tehakse tolmust tööd. Vaipade tegemisel juhinduti linnamuuseumis hoitavate piltvaipade tagaküljelt võetud pleekimata lõnganäidistest ja fotodest. Kuulsad raevaibad tellis Tallinna raad 1547. aastal Madalmaadest raesaali kaunistamiseks ning need on madalmaade tekstiilikunsti silmapaistvad näited.

Raesaali keskele pannakse kaks 15. sajandist pärit bürgermeistrite pinki, saalis seni trooninud pikk laud viiakse ära. Raesaali ja kööki pannakse maha paeplaadid, praegune dolomiitpõrand kaob autentsema materjali saabudes ajaloo prügikasti. Pooleli on seinte värvimine.

Raekoja ametlik taasavamine on ajastatud Tallinna päevale 15. mail. "Ega meil taganemisteed ei ole, selleks ajaks peame valmis saama," ütles Holmström. Praegusel kujul aastatel 1402–1404 ehitatud hoone remont läheb maksma 3 miljonit krooni.

Raekoja restaureerimisel pikem vahe

Eelmine, 1950. aastatel alanud suurem restaureerimine kestis raekojas 1975. aastani. Taastati hoone 15. sajandile lähedane sise- ja välisilme: avati hoone algne sissepääs fassaadi lääneosas, lammutati kodanikesaali tükeldanud vahelaed ning -seinad, taastati fassaadi akende algne neljakandiline kuju, avati keskaegne kaaristu ning kaotati kõik 19. sajandi pseudogootika lisandid. Töö Raekojas on kestnud viis aastat, suurt vaeva nähti torni ja hoone välisilme taastamisel, nüüd on jõutud järjega maja sisse.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare