Rafael – sada protsenti eesti kunstnik

Skulptuurid võtsid parema käe ja tõid maali juurde

Kuni 19. augustini on Vanalinnastuudio teatrimajas avatud armeenia päritolu kunstniku Rafael Arutjunjani maalide ja graafika väga suur, muljetavaldav ja värvideküllane näitus. Väljas on tema viimase viie aasta töö – kokku 230 teost. Selle näituse kohta on öeldud, et see on nagu kosmos, kõike on nii palju.

“Ma olen sada protsenti eesti kunstnik, eesti mentaliteediga,” rääkis Arutjunjan, kes on viimased 44 aastat elanud Tallinnas. Bakuus sündinud kunstnik tuli Eestisse enne ülikooli astumist ning on lõpetanud ERKI skulptuuri erialal.

##Lõunamaine temperament ja põhjamaine visadus. Maalimise juurde sattus Arutjunjan põhjusel, et parem käsi jäi suurest füüsilisest pingest haigeks. “Selles, et skulptor joonistab, ei ole midagi imelikku. Aga see, et ma kaks ja pool aastat tagasi esimest korda elus pintsli ja värvid kätte võtsin ja maalima hakkasin, see on uus,” selgitas kinniseotud randmega kunstnik.

Lühikest kasvu hallipäine ja tugeva terekäega mees on vahetu ja siira olekuga. Ta räägib peaaegu puhtalt eesti keelt, žestikuleerib hoogsalt ja läheb vene keelele üle üksnes siis, kui emotsionaalse jutuga liialt hoogu satub.

Lisaks kunstile on Arutjunjanide jaoks oluline perekond – kunstniku produtsent on tema poeg Areg, kes intervjuu ajal isa kõrval istub ja tema sõnu täiendab, vahepeal saabub vestlusringi ka minia.

Tohutu maalide väljapaneku näol on tegu on Arutjunjani viienda personaalnäitusega, mille pealkiri on “Lõunamaine temperament ja põhjamaine visadus”. “Kui ma 40-aastaselt ühte oma näitust avasin, siis ütles skulptor Olav Männi minu kohta need sõnad, mis kehtivad tänaseni,” rääkis Arutjunjan.

Seekordsel väljapanekul mingit ühtset kontseptsiooni ega temaatikat ei ole. Lõputult pikad read pildialusid on täis värvikirevaid maale, millele lisaks on kasutatud kollaĻitehnikat. Piltidele on kleebitud esemeid alates ehetest ja auto ilukilpidest nukkude ja legoklotsideni välja. “Kujurina tahan ma oma töödele lisada reljeefe, liimin maalidele peale neid asju, mis annavad suurema efekti kui maalituna – näiteks noa,” selgitas Arutjunjan.

Töid ei müü. Näitusel väljas olevad tööd on väga erinevatel teemadel, näiteks on Tšetšeeni konflikti ja piibliainelisi töid, samuti portreesid ja maastikupilte. “Ma ei ole mingi avangardist, tegin seda, mis parasjagu südamel oli,” rääkis kunstnik. Näiteks ärimehest poja portreele on kolla?itehnikas lisatud kalkulaator ja mõned mündid.

Rafael Arutjunjan hoidub oma töid müümast. Tema pojal Areg Arutjunjanil on plaan tulevikus ehitada suur galerii, kus oleks väljas nii isa looming kui ka teiste eesti kunstnike tööd.

“Osta tahtjaid on olnud küll, aga miks me peaksime neid töid müüma ja siis kolm korda kallimalt tagasi ostma,” arutles Areg Arutjunjan.