Rägavere mõisa uueks omanikuks saab Ameerika Ühendriikide kodanik Morgan Leigh Hammerbeck, kelle firmale müüakse mõis vastavalt valitsuse otsusele. Mõisa müünud vabariigi valitsus tunnistas Hammerbecki firma, osaühingu Grenful pakkumise parimaks. Grenful pakkus ostuhinnaks 350 000 krooni ning lubas mõisa investeerida 3,5 miljonit.
Grenful soovib Rägavere mõisa esimesest korrusest teha elamisruumid, koos köögi, söögitoa ja magamistubadega. Teise korruse enim avalikkust huvitavad ruumid säilitavad enam-vähem praeguse funktsiooni. Küll aga lisandub mõisa ühte tiiba kaks magamistuba.
Eesti Päevalehe majandustoimetajate hinnangul on OÜ Grenfuli näol tegemist riiulifirmaga. Ostjaga kohtunud Lääne-Viru maavanema andmeil loodi firma tõesti Rägavere mõisa ostmiseks. ”Aga bluffija ei esita mitmekümnel lehel täpset eelarvet ja arengukava,” oli Marko Pomerants valiku õigsuses kindel.
Pomerantsi sõnul oli Grenfuli pakkumine koos mõisa arengukava ja kultuurikontseptsiooniga peajagu teistest pakkumistest üle. Lääne-Viru maavalitsus kavatseb Grenfuliga ostu-müügilepingu alla kirjutada lähiajal Rägavere mõisas, misjärel loodetavasti omanikust ameeriklane annab pressikonverentsi.
Rägavere müügitehinguga ei lähe ameeriklase omandusse mõisas asuv mööbel ja kunstiväärtused. Osa neist viiakse riigi omanduses olevasse Sagadi mõisa, osa läheb Rakvere muuseumi ekspositsiooni. “Rägaverre jäävate varade osas sõlmitakse ostjaga kaitsekohustuste leping,” selgitas Pomerants.
Mõisa müümise teise vooru eel saatis grupp Rakvere kultuuritegelasi valitsusele kirja, soovides Rägavere riigi omandisse jätmist.
Mõisa müümise järel süvenes kultuuritegelaste solvumistunne veelgi, sest nende arvates kaotas riik müügitehinguga ligi 4,5 miljonit krooni, sest mõis osteti riigi omandusse 5 miljoni eest.
“Ma ei suhtu mõisa mahamüümisse hästi, sest lootsin, et Rägaverele puhutakse elu ikkagi sisse,” ütles kunagine regionaalminister, Rägavere riigi omandiks ostmise korraldanud Ants Leemets. ”Kui aga mõisa majandamiseks korralikke ideesid polnud, on mahamüümine parem, kui laguneda laskmine,” nentis Leemets.
Maavanem Pomerants ei karda pahameelt mõisa müümise pärast. “Minu arvates ei tuleks pidada peiesid, vaid katsikuid,” arvas Pomerants, lootes Rägavere majanduslikku ja kultuurilist uuestisündi.
Kunagise Vilde kolhoosi poolt taastatud Rägavere mõis oli Eesti esimene restaureeritud mõis.
Vilde kolhoosi lagunemise järel osteti mõis riigi omandusse, kuid paraku ei jätkunud mõisa haldaval Lääne-Viru maavalitsusel raha kultuuritegevuse arendamiseks ja mõisa majandamiseks.
