Ragnar-Aleksander Jõgi: al-Qaidast on saanud ideoloogia ja seda sõjaväega ei võida

Sel aastal kõrgema sõjakooli lõ­petanud nooremleitnant Ragnar-Aleksander Jõgi uuris oma lõpu­töös al-Qaida terrorivõrgustiku tööd ja värbamispõhimõtteid.

Eesti Päevalehele antud intervjuus ütleb Jõgi, et 11. septembri rünnakute mastaapi ettevõtmise jaoks rühmitusel praegu enam võimu pole.

•• Teenisite ise 2005. aastal Iraagis. Millised olid teie kokkupuuted terroristide ja al-Qaidaga?

Kelle jaoks need päevatöölised seal töötasid, on raske öelda. Jõujooned jooksevad Iraagis väga segaselt. Osa oli Iraagi vana režiimi toetavaid vastupanuvõitlejaid, kes ka ise al-Qaidaga kuidagi läbi ei saanud. Osa oli lihtsalt kuritegelikke grupeeringuid, teised võitlesid omavahel erineva usutunnistuse pärast ja siis olid al-Qaida võitlejad, kellest enamik on tegelikult väljastpoolt Iraaki tulnud ja kellega iraaklased ka just väga hästi läbi ei saa.

•• Milline nähtus al-Qaida üldse on?

Enne 2001. aastat, kui USA väed läksid Afganistani, oli al-Qaida nagu iga tavapärane organisatsioon. Liikmeskond oli lihtsalt defineeritud ja struktuur sarnanes sõjaväelise korraga. Riiklikule sõjaväele ei suuda nad ilmselgelt vastu panna ja sellepärast nende organisatsioon lagunenud ongi. Kolmveerand al-Qaida juhtkonnast on praeguseks kas arreteeritud või tapetud. Nüüd on ta pigem ideoloogia. Kui võtta suuremad regionaalsed terroristlikud organisatsioonid – näiteks Iraagi al-Qaida haru ja Põhja-Aafrikas tegutsevad organisatsioonid, kes on vandunud truudust al-Qaida ideoloogiale –, siis nemad on küll selgelt defineeritavad organisatsioonid, aga nad ei ole osa algsest al-Qaidast.

•• Kas al-Qaida on siis lagunenud või ei ole?

Midagi 11. septembri laadset on keeruline korraldada. Käsuliin on lagunenud, raha jagamine ja väljaõpe on kehvemaks läinud. Samas on see ideoloogia muutunud väga massiliseks. On palju väikseid rak­ke, mis ei ole omavahel kuidagi seotud.

•• Lõplikult on siis võimatu al-Qaidat hävitada?

Sõjaliste võtetega on see sama hästi kui võimatu jah. Kuni ta on midagi umbmäärast ja me ei tea, kes on selle liikmed, on nende vastu ka väga keeruline võidelda. Pigem on see kinni poliitilise lahenduse ja sotsiaalsete protsesside taga.

•• Kas Osama bin Ladeni tabamise või tapmisega lakkaks al-Qaida teie arvates olemast?

Variant üks on, et kui bin Laden kui ikoon kõrvaldatakse, sureb liikumine välja. Variant kaks: kui ta langeb, siis öeldakse, et ta on oma ideede eest märtrisurma surnud, ja võitlus läheb edasi. Ma ise arvan, et pigem läheks käiku teine variant. Al-Qaida liikumine isegi tugevneks mõnevõrra.

•• Missugune on al-Qaida realiige?

Mingi ajani oli islamiterrorist stereotüüpselt nooremapoolne mees, kellel pole haridust, sotsiaalset staatust ega perekonda. Nüüd on hakanud toimuma nihe ja järjest rohkem inimesi selle profiili alla enam ei mahu. Terroristid kipuvad nüüd olema pigem abielus, nende haridustase on kõrgem kui nende päritolumaal keskmiselt. Seda võib põhjendada nii, et haridustase avardab silmaringi ja suurendab sotsiaalset osavõtlikkust. Teiseks, al-Qaida mees number kaks al-Zawahri on öelnud, et džihaadis ei ole kohta naistele. Nüüd see muutub. Võitlejateks naisi seni küll võetud ei ole, aga neid on toetavates struktuurides.

•• Kuidas mina saaksin al-Qaida liikmeks astuda?

Keskset värbavat tegevust neil enam ei ole. Nüüd on nii, et mingi vend otsustab, et teeme terroristliku rakukese, ja siis hakkab ise värbama. Väga palju otsitakse liitlasi just oma tutvus- ja sugulusringkonnast. Sa ei pea liituma tuumikuga. Deklareerid, et toetad neid, ja oledki sees. Mõnes riigis piisab sellest, et ka pikaks ajaks kinni minna.

•• Mis neid inimesi motiveerib? On see ainult usufanatism ja viha läänelikkuse vastu?

Puhtalt raha eest ilmselt keegi al-Qaida liikmeks ei lähe. Üks asi on kindlasti usk. Islamis on palju usuvoolusid ja paljusid asju, mis islamis on kirja pandud, saab tõlgendada mitut moodi. Väga paljud on ju nooremapoolsed inimesed, kes on sündinud lääneriikides või kolinud sinna noores eas ja tunnevad koraani väga pinnapealselt. Usu põhimõtteid väänates saab neid nii-öelda petta. Teine pool on sotsiaalsed tingimused. Inimestele tundub, et neid diskrimineeritakse. See ei pruugigi olla vastuhakk läänemeelsusele, vaid oma riigi poliitilisele korrale.

•• Kas julgete prognoosida, mis saab al-Qaidast edasi?

Ma arvan, et praegune trend jätkub. Organisatsioon on killustunud, keskse ideoloogia all teeb igaüks ise asja. Kui vaatame viimase kümne aasta statistikat, siis pärast 11. septembri rünnakuid olid rünnakud Londonis, Madridis ja Bali ööklubirünnak. Pärast seda on suuri rünnakuid olnud vähe, ilmsiks on tulnud vaid ebaõnnestunud asjad. See näitab, et nende võimed on vähenenud. Probleem on aga see, et järjest rohkem värvatakse inimesi, kellel on tehniline kõrgharidus ja kes on seetõttu võimelised väga palju kurja korda saatma. Kas või näiteks veevärki, gaasitorusid rünnates.

Lõputöö

Sõjakooli parim lõputöö

•• Ragnar-Aleksander Jõgi lõ­pu­töö hinnati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kõrgema sõja­kooli lõputöödest kõige paremaks.

•• Töö olulisus seisneb selles, et see aitab mõista, miks al-Qaida, mis on mõnegi autori hinnangul arenenud küllaltki selge struktuuriga organisatsioonist kümnete tuhandete toetajatega rahvusvheliseks liikumiseks, on edukas. Varem pole Eestis al-Qaida tegevust nii põhjalikult uuritud.