Raha, sporditeadus ja tugev süsteem ehk Kuidas võita olümpiamedaleid

15 riigi tippspordipoliitikat analüüsinud uuringust selgus, et raha aitab konkurentsis püsida, ent medaleid tingimata ei too. Eduks on oluline sporditeadus ja hästi toimuv spordisüsteem. Arvestades Eesti spordivalikuid, on meie senine edu suurvõistlustel pigem anomaalia.

Paar nädalat tagasi küsisin Eesti olümpiakomitee (EOK) spordidirektorilt Martti Rajult, et kui mul on Rio de Janeiro olümpiamängudelt aega vaadata ainult üht ülekannet, kus võistleb Eesti sportlane, siis milline võistlus kõige suurema adrenaliinilaksu annab. „Vaata olümpiamängude avamist,” vastas Raju naljaga pooleks.

Rio olümpiamängudeni on jäänud seitse kuud ja kolm nädalat ning konkreetsetest ootustest ei taha veel keegi rääkida. Aga just nüüd, veidi enne olümpiat on Belgia teadlased välja andnud mahuka, 15* riiki uurinud analüüsi selle kohta, miks võidavad ühed riigid rohkem medaleid kui teised. Ajal, kui Eesti spordiuudiste pealkirju dikteerib „süsteemiväline” vigursuusataja Kelly Sildaru, on see uuring väga aktuaalne. Analüüsis vaadeldi ka Eestit. Riikide spordisüsteeme analüüsiti üheksas kategoorias, iga riigi jaoks tegid kohalikud eksperdid eraldi analüüsi. Eesti kohta tehtu põhineb suuresti 2012. aastal avaldatud riigikontrolli auditil. Vaatluse all olid 2009.–2012. aastal toimunud maailmameistrivõistlused ja olümpiamängud. Mis siis ikkagi medalite võitmist kõige rohkem mõjutab?