Rahakoti paksus määrab koolilaste ekskursioonisuuna
Statistikaameti eile avaldatud uurimus kinnitas, et Eesti on viimase aastakümnega süvenenud nii varanduslik kui hariduslik kihistumine.
“Eks rahakott paneb asjad paika jah,” tunnistab Kalamaja Põhikooli õppealajuhataja Thea Mältsamees. “Need lapsed, kes kaasa sõita ei saa, käivad ekskursiooni ajal tundides ja nende jaoks on eraldi õppeprogramm.”
Tema koolis hakatakse ekskursioone kavandama juba õppeaasta algul, et maikuuks vanemad raha koguda teaksid. Otsest tüli ekskursioonide pärast ta ei mäleta.
“Kui õpetaja asja rahulikult ära seletada oskab, siis saab kõik korda,” usub ta.
Kalamaja Põhikooli lapsed on sel kevadel käinud Lätis ja Leedus, väiksemad lapsed Jägala-Joal piirivalvekoeri vaatamas.
Rocca al Mare koolis otsustavad reisisuuna üle enamjaolt lapsed ise, otsustamisel ollakse demokraatlikud. “Püüame jälgida, et kõik kaasa pääseksid. Sageli antakse õpetajatele priipääsmeid. Kui mõni laps maksta ei jõua, annab õpetaja oma pileti talle ja ostab endale uue,” kirjeldab sekretär Evelin Elhi.
EIFFELI TORNI TAHAKS NÄHA! Tema sõnul reisivad roccaalmarelased teistsuguse õppepplaani tõttu umbes viiel korral aastas. “Meil on ette nähtud koolivabad päevad ja ekskursioonid toimuvad just nendel päevadel,” räägib ta.
Palju käivad lapsed loodusretkedel, õige pea sõidab gümnaasiumiosa Ahjale jalgrattamatkale.
Prantsuse Lütseumi lapsed on tänavu samuti reisiärevuses – väiksemad sõidavad Hiiumaale, neljas ja üheteistkümnes klass Prantsusmaale. “Me oleme Prantsusmaad nii palju õppinud ja sellest lugenud! Eiffeli torni tahaks näha!” rõõmustavad neljanda klassi tüdrukud Laura Keller ja Helene Abel.
Käti Lagus nentis, et 9000 krooni maksev reis ei ole kõigile jõukohane, samas jäävad maha ka need lapsed, kes Pariisis juba käinud on. Varasemad klassiekskursioonid on jäänud Eesti piiresse.
“Suurem osa lapsi tahaks muidugi välismaale sõita,” tunnistab Vanalinna Hariduskolleegiumi sekretär Reelika Kork. “Reisid aga valitakse nii, et vähemkindlustatud ka sõita saaksid.”
Ka hariduskolleegium plaanib oma sõite pikalt ette, nii on teada, et 11. klass sõidab septembris põnevust otsima Karjalasse.
Kümnenda klassi tüdrukud Kristina-Maria Heinsalu, Laura-Liisa Klaas ja Õie-Mari Aasmäe rõõmustavad võimaluse üle sõita klassiga Soomaale kanuumatkale. “See ei ole kallis, 360 krooni, nii et raha pärast keegi maha ei jää,” ütlevad nad.
Soomes ja Rootsis reisinud tüdrukute väitel üle 1500-krooniseid reise nende klass ette ei võta. “Mõnedest sõitudest on osad õpilased maha jäänud, aga põhjust me ei tea.”
Tõstamaa Keskkooli õpetaja Tiina Kapteni seitsmes klass ootab sel kevadel põnevusega sõitu Soome Heureka teaduskeskusesse. “Lapsed sõidaksid hea meelega kasvõi maailma lõppu, aga meie piirkonnas on palju probleeme töötusega, nii et väga paljud, kes tahtsid, ei saa ikkagi kaasa sõita,” räägib Kapten. “Me oleme ekskursiooniraha küll iga kuu kaupa korjanud, sest reisifirma lubas meile seda. Siiski pidid umbes pooled loobuma.”
LEMMIKPAIK LÄTI. 9. klass sõidab tänavu Peterburi, algklassid käisid Viljandis teatris, mitmed klassid on otsustanud lihtsalt omakeskis rattamatkale minna. ”Möödunud aastal käis gümnaasiumiosa Prahas. Ju siis sattus olema selline jõukamate lend,” märgib ta.
Reisibürood väidavad, et kevadiste ekskursioonide lemmiksihtpunkt on Läti, vanematel klassidel Peterburi.
“Riias on palju huvitavat vaadata ja reisi hind – 495 krooni kahe päeva eest on umbes sama, mis Eestimaa kahepäevaste reiside puhul,” põhjendab Tiit Reisid reisikorraldaja Alle Lung. Ta möönab, et hulga reise on firma annulleerinud, kuna grupid ei saa piisavalt raha kokku. “Oleme teinud selliseid sõite, kus mitme kooli jõukamate vanemate lapsed panevad reisi ostmiseks raha kokku.”
Et gruppide komplekteerimisega raskusi on, tunnistab ka Cornet Groupi juhataja Marko Toomik. “Oleme aeg-ajalt seetõttu hinnasoodustusi teinud,” ütleb ta ja lisab, et just hinna tõttu ostetakse palju reise ka lihtsalt rabadesse või mujale loodusesse.
