Rahanappus võib Tallinna keskhaiglad ühinema sundida
Sotsiaalmaksu alalaekumise ning haigekassa lepingumahtude vähenemise tingimustes on esile kerkinud Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaigla ühendamise küsimus, milles osapoolte seisukohad lähevad selgelt lahku.
Nimelt on Ida-Tallinna haigla juht seda meelt, et kahe keskhaigla ühendamine ühtseks Tallinna haiglaks on hädavajalik, samas kui Lääne-Tallinna haigla juht soovib haiglate jätkamist iseseisvatena.
Esimese variandi puhul on välja pakutud erinevaid lahendusi: ühtse haigla koondumine kas Ida-Tallinna või Lääne-Tallinna keskhaigla territooriumile, või täiesti uue haigla ehitamine ning olemasolevate hoonete müümine.
Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee on veendunud, et kaks keskhaiglat tuleb ühendada ning esimesed sammud selle teostamiseks tuleb astuda viivitamatult. Tallinna haigla loomise idee on tema sõnul õhus rippunud juba ligikaudu viis aastat. "Seda ei saa enam edasi lükata. Kaalul on elu ja surma küsimus," märkis Allikvee.
Tema sõnul hakkab voodikohtade arv haiglates vähenema ning ühel hetkel ületab see kriitilise piiri. "Hetkel me veel suudame pakkuda patsientidele samal tasemel arstiabi nagu seni, kuid mitte enam kauaks," lisas ta.
Kuigi täpseid kalkulatsioone pole veel tehtud, kui palju kahe haigla ühendamine pikemas perspektiivis kokkuhoidu annaks, küündiksid need arvud Allikvee kinnitusel miljonitesse. Eelkõige saaks tema sõnul kulusid kokku hoida dubleerivate struktuusiüksuste ning juhtimis- ja personalikulude pealt.
Lääne-Tallinna haigla: saame ka üksi hakkama!
Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Boris Kirt aga leiab, et kahe Tallinnas paikneva keskhaigla "konkurents" ainult soodustab mõlema keskhaigla ravialast tegevust ja loob patsiendile paremad ja kvaliteetsemad ravivõimalused. Seega ühinemist Lääne-Tallinna haigla juhtkond ei poolda.
"Euroopa linnade kogemus näitab erinevate haiglaliikide kooseksisteerimise otstarbekust ja elujõulisust," märkis Kirt. Lisaks sellele oleks ühtse Tallinna haigla kui nö teise "regionaalhaigla" loomine tema hinnangul küsitava väärtusega.
Mis puutub voodihõivesse, siis Kirdi kinnitusel on haigla selles osas 2011. aastaks kavandatud taseme juba saavutanud sisehaiguste, nakkushaiguste, uroloogia ja hoolduse osas ning muude erialade osas liigutakse samal kursil. Kirdi kinnitusel suudab Lääne-Tallinna haigla tagada patsientidele ravi kättesaadavuse ja kvaliteedi ka haigekassa piiratud ressursi tingimustes.
Samuti tõi Kirt argumentideks, et haigla arengukavast kõrvalekaldumine võib põhjustada eelnevatel aastatel tehtud suuremahuliste investeeringute kaotsiminekut ning raviteenuste ümberkorraldamine halvendab nende kättesaadavust ja kvaliteeti.
Linn ootab põhjendusi
Mõlema haigla nõukogusse kuuluv Tallinna abilinnapea Merike Martinson rääkis, et Tallinna tervishoiu arengukava aastani 2016 näeb küll ette kahe haigla arendamist iseseisvate üksustena, kuid ühendada plaanitakse tugiteenused ning samuti tahetakse luua identne nõukogu, mis võimaldaks parandada ja ühtlustada juhtimist.
Et arutelud kahe keskhaigla ühendamisest on keeruliste majandusolude tõttu taas aktiviseerunud, on abilinnapea ning Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet palunud esitada mõlema haigla juhtidel põhjendused ja kalkulatsioonid, tõestamaks ühendamise kasulikkust või vastupidi.
"Iga reform toob kaasa väga suuri kulutusi ning meie meditsiinireformid pole kahjuks kaugeltki kõik end õigustanud," rääkis Martinson. "Isiklikult olen seisukohal, et praeguses majandusolukorras tuleb haiglate ühendamine edasi lükata," lisas ta.
Martinsoni sõnul peaksid mõlemad keskhaiglad vaatamata haigekassa lepingumahtude vähendamisele püüdma keskenduda arstiabi kättesaadavusele ning haigete ravi kvaliteedile. "See peaks olema esmane eesmärk," ütles ta.
