Rahapuuduse kiuste lapivad meistrid ligi 100 kilomeetrit
Maanteeamet katsetab Valgamaal uut asfalteerimise tehnoloogiat
Hoolimata pidevast rahapuudusest, on teetööd paarikümnel lõigul hoo sisse saanud ning pidevalt roolis olevad bussijuhid püüavad ebamugavustesse mõistvalt suhtuda. Peamiselt Tallinna–Tartu liinil sõitev Kalev (47) ütles, et tema teede üle ei nurise. Kuigi praegu on remondi tõttu kiirusepiirangud kokku seitsmel kilomeetril, jõuab buss Tartust Tallinna ikka ettenähtud kahe ja poole tunniga. Piirangutega tuleb ette arvestada, lausus ta.
Tallinna–Narva liinil sõitev bussijuht Vassili (40) ütles, et kõige hullem on tee Jõhvi ja Sillamäe kandis.
Autoomaniku Asso (31) kinnitusel ei sega Tallinna–Tartu maantee remont eriti liiklust. “Las müttavad. Sellel maanteel on ka kõige paremini korras hoitud teekate. Tallinna–Narva maantee on jälle paiguti õudusunenägu, eriti Jõhvi ja Rakvere juures on auk augus kinni,” märkis Asso.
Algab Elva ümbersõidu ehitus
Regulaarselt Saaremaad külastav Kristi (33) kiitis Saaremaa teid, lisades, et ka Tallinna–Virtsu maanteega võib rahule jääda. “Paiguti on tee kitsas ja kaldega, kuid silmapaistvalt hea on ta Lihula kandis,” ütles Kristi.
Suvised suuremad ja enam raha nõudvad tööd toimuvad põhimagistraalidel, Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva maanteel. Jätkub Jüri–Vaida teelõigu ning Kärevere uue silla ehitus, mis peavad lõplikult valmis saama tuleval aastal. Kärevere sild koos pealesõiduga on oma 33,5 miljoni kroonise eelarvega aasta kallimaid objekte.
Narva–Tallinna suunal ehitatakse suvel valmis Kodasoo–Kiiu teelõik ja remonditakse Kodasoo viadukti.
Maanteeamet peab tänavusteks tähtsamateks ehitusobjektideks ka Elva ümbersõitu, Põlva ringteed koos silla remondi ja paisjärve ehitusega ning Päärdu silda Pärnu–Ikla maanteel.
Aastaid veninud Elva ümbersõidu ehitus algab juulis ja maksab kaheksa miljonit krooni ning Päärdu sild kümme miljonit krooni.
Taastusremonti tehakse Tallinna–Luhamaa maanteel kolmes kohas: Paunküla–Ardu, Mõhkküla–Annikvere ja Osula Liitva lõigul. Uus asfalt pannakse ka Valga–Uulu maanteel Ala ja Karksi-Nuia vahelisele teelõigule.
Tee-ehitajad pole lisaraha saanud
Maanteeamet kasutab suvel katseliselt uut tehnoloogiat Valgamaal, kus ühest kruusateest muudetakse seitse kilomeetrit tolmuvabaks. Uue meetodiga laotatakse asfaltkate kiiresti ja korraga teele.
Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse sõnul on Eestis teede-ehitus ja remont juba aastaid tugevalt alafinantseeritud. Praegused rahaeraldused ei võimalda kuidagi teede lagunemist peatada. “Luksusautodega sajaga sõites võib tunduda, et teedel polegi suurt viga. Aga maanteel jala käies või jalgrattaga liikudes on näha, kui hukas meie pragusid ja auke täis teed on,” tõdes Sõrmus.
Tänavusest riigieelarvest läheb tee-ehitusele ja remondile 649 miljonit krooni, millele oleks Sõrmuse sõnul hädasti juurde vaja vähemalt 91 miljonit.
Riigikogu tõstis sügisel küll bensiiniaktsiisi, kuid sellest saadavat lisaraha pole teede korrashoiu jaoks saadud. Maanteeamet taotleb tuleva aasta eelarvest üle miljardi krooni.
