Rahapuuduses pealinn hoiab kokku isegi puudega laste koolibussi arvelt
Tallinn kärpis eelarves puuetega inimeste transpordilt 900 000 krooni, mistõttu paljudel noortel õppuritel jääb kooli minemata.
19-aastane Alisa Baygot elab perega Lasnamäel ja käib Õismäe koolis, kus õpetatakse vaimse puudega lapsi. Siiani on ta saanud kohale linna invasõidukiga, tänavu aga keeldus Tallinna linn talle seda teenust osutamast põhjendusega, et tema puue enam n-ö ei kvalifitseeru. Teisisõnu peaks ta nüüd olema juba piisavalt terve, et sõita ühissõidukiga.
Alisal on aga diagnoositud sügav vaimne puue ja lisaks neljanda astme skolioos – kokku liitpuue. Arsti hinnangul ei saa ta oma seisundi tõttu 45 minutit, mida nõuaks sõit linna teise otsa, ühissõidukis ei püsti seista ega ka istuda. Tüdruku ema Valentina Baygoti sõnul muutub Alisa pealegi võõraste inimeste pilkude all väga ärevaks ja tema tervisehäire võib ägeneda.
„Oleme saanud linnalt juba kolm vastust, igas kirjas tuuakse uued põhjendused, miks keeldutakse,” rääkis Valentina Baygot, kes saatis esimese avalduse juba juunis.
Erinevad põhjendused
Esimeses kirjas vastati talle, et „spetsialistide koosolekul” olevat otsustatud, et vedu saavad ainult raske või sügava liikumispuudega või nägemispuudega lapsed. Teises kirjas kirjutas Lasnamäe linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Tauno Pruli perele, et Alisa olevat linna väikebussis hoopis ise teistele lastele ohtlik, ja soovitas pigem tema haigust ravida. Ometi on Alisa sõitnud selles bussis koos samade lastega juba aastaid.
Kolmandas kirjas vastatakse, et kuna ema, kes saab lapse hoolduse eest 400 krooni kuus, ei käi tööl, peab ta ise last sõidutama. „Ma lähen ja annan selle 400 krooni Tauno Prulile ja ütlen, et ta ise korraldaks selle eest transpordi,” sõnas pettunud Valentina Baygot, kellele endale on samuti määratud püsiv töövõimetus.
Ka Downi sündroomiga 18-aastane Svetlana jäi ema Olga Sokolnikova sõnul linna veoteenusest ilma. Seetõttu ei saa Svetlana enam käia Männiku noortekeskuses, mis annaks talle ettevalmistuse tulevikus tööle minekuks. „Ta ei saa üksi ühistranspordis hakkama,” kurtis ema, kes peab ise samal ajal tööl käima.
Õismäe kooli direktori Galina Jürmanni sõnul puudutab probleem väga suurt osa nende kooli kasvandikest. „Transporditeenust saab see aasta kaks korda vähem lapsi,” nentis ta.
Abilinnapea ei kommenteeri
•• Tallinna 2009. aasta eelarves oli puuetega isikute veoks eraldatud 14 miljonit krooni (laste osa ei saa eraldi esile tuua, sest ringidel sõidavad koos nii lapsed kui ka täiskasvanud, vastavalt marsruudile).
•• Juunis vähendas linnavalitsus seda 900 000 krooni võrra.
•• Küsimusele, kas praegu ei rikuta osa laste õigust koolis käia, vastas sotsiaal- ja tervishoiuameti peaspetsialist Malle Ojamaa: „Tallinna linnas on kõik liikumispuudega ja pimedad lapsed, kes seda vajavad, kindlustatud transpordi või isikliku abistaja teenusega.”
•• Ojamaa sõnul ei ole vaimupuue ning Downi sündroom takistuseks linna ühistransporditeenuse kasutamisel.
•• Ka sotsiaal- ja tervishoiuameti hoolekandeosakonna juhataja Uku Torjus ei vastanud küsimusele, väites, et iga juhtumit tuleb vaadelda eraldi.
•• Tallinna sotsiaalküsimuste eest vastutav abilinnapea Merike Martinson ei leidnud aga valimiste eel üldse võimalust rasket teemat kommenteerida.