Rahastamise keerulisus takistab plastikalõikusi
Taastavaid operatsioone teeb Eestis praegu vaid kaks plastikakirurgi, kes töötavad Tartu ja Tallinna haiglates ning teevad lõikusi haigekassa raha eest. Viimastel aastatel on selliste operatsioonide arv kasvanud umbes tuhande lõikuseni aastas, abivajajaid on aga hulga enam.
“Me ei suuda praegu aidata piisavalt inimesi, kes on aastaid näiteks säärehaavandite või lamatistega hädas olnud,” nentis Tartu ülikooli kliinikumi ainus plastikakirurg, arst-õppejõud Ilmar Amjärv. “Samuti tuleks suurendada nende lõikuste arvu, kus taastatakse rinnavähi tõttu kaotatud rind või rinnad.” Igal aastal kaotab Eestis vähi tõttu rinna umbes 500 naist. “Rinna taastamise operatsioone võiks olla 50–100 aastas, ent praegu saame neid teha hulga vähem,” sõnas Amjärv. “Taastavale plastikakirurgiale tuleks palju rohkem tähelepanu pöörata.”
Samas ütles haigekassa avalike suhete juht Anne Osvet, et ükski abivajaja pole ravist või operatsioonist seni ilma jäänud. “Plastikakirurgiliste operatsioonide puhul tasub haigekassa ravi eest erinevate kirurgiaerialade voodipäeva hinna kaudu,” lausus ta. “Inimesed, kellel sedasorti teenust vaja on, seda ka saavad ja nende teenuse maksab haigekassa igal juhul kinni.”
Ehkki spetsialistide hinnangul oleks normaalne, kui taastavad operatsioonid moodustaksid umbes 85 protsenti kõigist plastikakirurgilistest lõikustest, on suur osa plastikaoperatsioone praegu ilukirurgilised. Nende eest maksavad inimesed ise.
Amjärve kinnitusel on Eestis taastava plastikakirurgia alal arstidel veel ruumi. “Arstid vananevad ja neid peab juurde tulema. Me ei tee mingit vanakeste klubi, vaid ootame andekaid kirurge juurde,” sõnas ta. “Suurtes piirides tuleb neid juurde üle kahe aasta, ehkki mitte nii robinal nagu muudel erialadel.”
Välismaalased Eestis ilulõikustel
Aasta-aastalt suureneb välismaalt Eestisse ilulõikusele tulijate arv. Erakliinikus välimust ja ealisi muutusi korrigeeriv esteetilise plastika kirurg Merle Sellend ütles, et põhiliselt tulevad patsiendid Soomest ja Rootsist, sest Eestis on teenuse kvaliteet kõrgem, hinnad aga madalamad.
Eraraviasutustes käivad inimesed oma raha eest kõige sagedamini arme korrigeerimas. “Juurde on tulnud ka noored ja jõukad daamid, kes armastavad käia rinnaplastikat tegemas, teeme sünnitusjärgset kõhuplastikat ja opereerime healoomulisi nahakasvajaid, näiteks sünni-märke,” ütles aastas umbes 130 lõikust tegev Sellend. “Samuti korrigeeritakse palju kaasasündinud defekte.”
