Eestis on vabatahtliku algatu­sena praeguseks loodud kaheksa naiste varjupaika. Nüüd on kõigi nende tulevik tume, sest nii riik kui ka omavalitsused on nende toetamist oluliselt koomale tõmmanud, keeldudes ise ka samas nende tööd üle võtmast.

„Nüüd pöördume tagasi õndsasse aega, kui vägivalla probleemi justkui ei olnud,” märkis varjupaikade töö koordinaator Eha Reitelmann.

Siiani on riigi toetus piirdunud hasartmängumaksuna laekunud rahade suunamisega varjupaikadele. „Tänavuseks aastaks saime hasartmängumaksu nõukogult aga alla kolmandiku vajaminevast summast,” ütles Tallinna naiste kriisikodu juht Inga Mikiver. Summaks jäi 300 000 krooni, küsiti 900 000. „Juba öeldi, et ka selle summa laekumine ei ole garanteeritud,” lisas Mikiver.

Väheneb kõigil

Raha laekub nimelt kuude kaupa, iga kuu 25 000 krooni. Kui kasiinode äri enam ei lähe, on lõpp peal ka varjupaiga tegevusel. Üüri eest tasumisel aitab varjupaika siiski Tallinna linn.

„Kõige absurdsem on see, et paljud naiste ründajad on just kasiinosõltlased – nüüd sõltub nende naiste nõustamine sellest, kui palju nad mängimas käivad,” imestas Mikiver.

Kui enne oli abitelefon avatud ööpäev läbi, siis nüüd vaid kell 12–21. Peaaegu täielikult tuleb koomale tõmmata nõustamistegevus. Et jurist ja psühholoog saaks naiste nõustamist  natukenegi jätkata, kirjutab varjupaik eraldi väiksemaid projekte.

Tallinna varjupaigaga samas vähenesid ka kõigi teiste Eesti naiste varjupaikade eelarved, kes kõik on hasartmängumaksurahast sõltuma pandud.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja kinnitas, et lähisuhtevägivald on endiselt ministeeriumi silmis prioriteet. „Kuid kui hasartmängumaksu laekub vähem, ei ole võimalik ka projektideks eraldatava raha hulka samal tasemel hoida või suurendada,” teatas ta samas. „Antud olukorras tuleb varjupaikadel leida võimalusi oma töö ümberkorraldamiseks olemasolevate vahenditega nii, et säiliks minimaalne valmisolek ja töötamisvõimalus.“

Enamikus lääneriikidest on lähisuhtevägivalla tõkestamiseks vastu võetud eraldi riiklikud tegevuskavad, ent Eestis see puudub. Veel eelmise aasta lõpus pöördusid varjupaigad minister Maret Maripuu poole abipalvega, kuid siiani on see vastuseta jäänud.

Varjupaikade juhtidel on tekkinud ka küsimus, miks ei rakendata nende tegevuse toetamiseks Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahasid, mida neile teadaolevalt kasutatavad näiteks Inglismaa naiste varjupaigad.

Sotsiaalministeeriumist aga vastati, et Eestis ei ole see võimalik – nimelt peavad ESF tegevused peavad olema seotud tööeluga ehk aitama inimesi tagasi tööturule. „ Need suunised, et ESF tegevused peavad olema seotud tööturu ja tööeluga, on Euroopa Sotsiaalfondi üldised aluspõhimõtted ja määrus kehtib kõigile liikmesriikidele ühiselt ning kogu perioodiks 2007-2013,” kinnitas Eu­roo­pa Sotsiaalfondi nõunik Kristi Suur.

Raplas avatakse uus varjupaik

•• Täna avatakse Raplas järjekorras kaheksas naiste varjupaik Eestis, mis pakub lähisuhtevägivalla ohvriks langenud naistele esmast psühholoogilist toetust, õigusalast nõuannet ja abi ametiasutustega suhtlemisel, vajaduse korral ka turvalist ajutist majutust.

•• Nemadki said hasartmängumaksu nõukogust algatuseks 58 000 krooni. Märtsikuuks on see raha läbi ning nii Rapla varjupaiga tulevik on tume juba enne tegevuse alustamist.

•• Varjupaiga avab MTÜ Raplamaa Naiste Varjupaik eesotsas Asta-Aino Laurimaaga. Selle käivitamist on toetanud ka eraannetajad. Raplamaa naiste varjupaigaga saab alates neljapäevast ühendust telefonil 53365027.

Riik: omavalitsused maksku!

•• Uue hoolekandeseadusega soovib sotsiaalministeerium panna kogu varjupaikade rahastamise üksnes kohalike omavalitsuse õlgadele.

•• „Hea näitena võib tuua Lääne-Viru maakonnas asuva Viru nais­te varjupaiga, kus maakonna 15st omavalitsusest 12 aitavad varjupaika rahaliselt,“ teatas Riho Rahuoja sotsiaalministeeriumist, kes usub, et omavalitsused saavad rahastamisega hästi hakkama.

•• Varjupaikade juhte paneb ministeeriumi plaan tõsiselt muretsema. Viru naiste varjupaiga juht Angela Olt ütles Riho Rahuoja andmete kommentaariks, et omavalitsuste toetus piirdus aastas 5000 krooniga, mis ei kata isegi kõiki üürikulusid.

•• „On väga lühinägelik teha üldistusi kui 248 omavalitsusest Eestis on 12 nõus tasuma 5000 krooni aastamaksuna, et siis küllap ka ülejäänud teevad seda,“ ütles Olt.

•• Leili Pruun Järva naiste varjupaigast ütles, et nende maakonna omavalitsustest on sel aastal lubanud Paides asuvat varjupaika samas suurusjärgus toetada ainult kolm. Lilli Andrejev Ida-Virumaa naiste tugikeskus-varjupaigast ütles, et ka neile on kindlalt rahalist toetust lubanud seni kolm omavalitsust maakonna 21-st.