Rahatu Seewald sulgeb osakonna
Haigekassa kärbete tõttu on Põhja-Eesti regionaalhaigla Paldiski maanteel asuv psühhiaatriakliinik sunnitud sulgema kolmeks kuuks oma esimese osakonna, kus ravitakse depressiivsete ja neurootiliste häiretega patsiente. Osakond suletakse 3. juunil.
„See on hädaolukord,” selgitas osakonda juhtiv vanemarst dr Viktor Sergejev, kelle sõnul on nemad n-ö lõppjaam kõigile selliste häiretega inimestele. Osakonnas on 25 kohta, kuid Sergejevi sõnul on ajuti ravil olnud ka 29 inimest.
Järjepidevus kaob
Sergejevi väitel püütakse suvel abi vajavad rasked patsiendid paigutada teistesse psühhiaatriakliiniku osakondadesse. Tema jutu järgi teist täpselt sama funktsiooniga raviasutust Põhja-Eestis ei ole – küll tegeletakse samade häirete ravimisega Tartus. „Meie töö järjepidevus kaob muidugi ära,” möönis psühhiaater, kes ei soovi siiski olukorda üle dramatiseerida ja ootab, et 24. augustil alustab tema osakond taas tööd. Kliiniku teistes osakondades võib patsientide lisandudes samal ajal tekkida ülekoormus, tunnistas arst.
„Ravijuhte vähendati meil viis protsenti,” põhjendas psühhiaatriakliiniku juhataja Kaire Aadamsoo, miks osakond sulgeda tuli.
Haigekassa Harju osakonna juht Ado Viik ütles, et psühhiaatrilise ravi juhud üldkokkuvõttes ei vähene: kui statsionaarsed juhud vähenesid, siis sedavõrd pidid kasvama ambulatoorsed juhud. „Need otsused tehakse siiski haiglate sees,” ütles Viik. Küll on aga tema sõnul ravijuhtude hinnad tõusnud. Viigi sõnul on selge, et haigekassa kärpeid ellu viia on raske. Eile teatas valitsus pärast oma kabinetiistungit, et sotsiaalmaksu viletsa laekumise tõttu tuleb haigekassalt veel 680 miljonit krooni maha võtta. See tähendab aga, et haigekassal tuleb hakata tegema tänavu juba seitsmendat eelarvet. Prioriteetsed erialad, kust on otsustatud mitte raha vähemaks võtta, on onkoloogia ja kardioloogia.
„Järjest raskemaks läheb. See on selge, et pidevad kärped lõpuks ikka peavad mõjuma ka abi kättesaadavusele,” lausus kliiniku juht Aadamsoo. „Ei saa säilitada praegust taset.” Näiteks kui patsient soovib minna teatud kindla arsti juurde, kellega tal on tekkinud juba usalduslik suhe, siis pole see enam võimalik.
Aadamsoo sõnul pakuti suletud osakonna 22 töötajale võimalust võtta üks kuu puhkust ja kaks kuud palgata puhkust. Kes soovivad, võivad end rakendada ka kliiniku teiste osakondade töös.
Üldiselt aga otsustati kliiniku arstide eilsel koosolekul, et tuleb hakata kõiki haigeid mõni päev varem haiglast välja kirjutama.
Psühhiaatrilise abi vajadus suureneb üha
•• Kaire Aadamsoo tunnistas, et vajadus psühhiaatrilise abi järele aina suureneb. „Ambulatoorse ravi lepingud on meil ka juba lõhki,” teatas ta. „Abivajadus on suurem kui haigekassa maksta jõuab. Aga ambulatoorses vastuvõtus, mis on avatud ööpäev läbi, võtame kõik vastu, kedagi ära saata ei saa,” ütles Aadamsoo, kelle sõnul tähendab see aga, et kõik haigekassa lepingute määra ületavad ravijuhud tuleb haiglal endal kinni maksta.
•• Psühhiaater Viktor Sergejevi väitel on neil viimasel ajal olnud ravil ka äsja päevapealt lahti lastud inimesi, kes on emotsionaalses šokis. Nende seas on juba ka enesetapule mõtlevaid inimesi. Sergejevi sõnul näeme me majanduskriisi suuremat mõju siiski väikese hilinemisega, sest need protsessid käivad ühiskonnas oma faasidega. „Praegu on esimene laine, inimesed veel võtavad end kokku, ollakse mobiliseeritud. Inimesed praegu veel iga hinna eest üritavad, veel on neil jõudu. Kui jõuvarud aga otsa saavad, siis see tõeline laine alles tuleb,” rääkis arst.
•• Arstid selgitasid, et esimene osakond suleti just seetõttu, et seal on ravil kliinikumi kõige kergemad haiged. Samuti rõhutasid nad, et enamasti tuleb neile suvisel ajal vähem patsiente – see peaks aitama suve üle elada.
