Rahulolematus tõi valijad välja
Kui veel nädal tagasi usuti, et hääleõiguslikest inimestest veerandi osalemine europarlamendi valimistel on realistlik, siis eilne päev tõestas, et skeptikutel ei olnud õigus. 392 494 eile õhtuks valimiskasti juures käinut – mis on 43,2% valimisõiguslikest inimestest – on märkimisväärne tulemus ka kogu Euroopa kontekstis. Seda enam, et eelmistel eurovalimistel 2004. aastal oli osalusprotsent 26,8.
Sealjuures oli suurim osalusprotsent pealinnas (53,7%), Harjumaal (48%) ja Ida-Virumaal (45,5%). Kõige vähem käisid valijad oma eelistust väljendamas Saaremaal, kus hääletas alla kolmandiku hääleõiguslikest.
Juba eile keskpäevaks oli hääletanuid 206 423 ehk 22,7% – pea kaks korda enam kui viis aastat tagasi samal ajal. Kella neljaks oli oma hääle andnud üle kolmandiku inimestest.
Eelhääletusel osales kokku 129 171 valijat ehk 14 protsenti hääleõiguslikest. Euroopas ainulaadse elektroonilise eelhääletamise käigus anti veidi alla poole eelhääletuse häältest. Pea 60 000 e-häält tuli kokku 63 riigist ja moodustas 15% kõigist antud häältest. Pabersedeliga eelhääletas üle 70 000 Eesti inimese.
Eilne valimisaktiivsus on võrreldav viimaste kohalike omavalitsuste valimistega 2005. aastal, kui osalusprotsendiks jäi 47. Kaks aastat tagasi osales riigikogu valimistel 61,9% ja 2003 ütles Euroopa Liiduga ühinemise osas oma sõna 64%.
Tavapäraselt kaotavad valitsusparteid eurovalimistel hääli, sest valijad soovivad neile õppetunni anda. Ka Eesti suurt osalusprotsenti seletab suuresti just protestihääletamine – valijad tundsid, et nad peavad ebaselges poliitilises situatsioonis oma eelistusi näitama ja valimised on selleks tsiviliseerituim viis.
Pooled protestihääled
Seda kinnitab ka politoloog Tõnis Saarts: „Pooled praegu antud hääled on protestihääled. Need, kes hääletavad Keskerakonna poolt, protestivad valitsuse majanduspoliitika ja ebaadekvaatse kriisireageerimise vastu. Need, kes hääletavad üksikkandidaatide ja eriti Indrek Tarandi poolt, protestivad lisaks ka kogu senise erakondliku poliitika ja suletud nimekirjade vastu.” Samaga seletab Saarts märkimisväärselt suurt valimisaktiivsust Ida-Virumaal. See viitavat rahulolematusele ka sealse venekeelse elanikkonna seas. „Sealsed protestihääled lähevad ilmselt suures osas Keskerakonnale. See peaks olema hoiatav märk paremerakondadele,” lisab politoloog.
Mida suurem valimisosalus, seda suurema täpsusega esindab see rahva üldist meelestatust ja seda vähem kõigutavad tulemust äärmuslikult meelestatud jõud nii paremal kui ka vasakul. Just tundmatutele äärmuslastele Euroopa Parlamendis suurema kõlapinna saamine oli peamine väikese valimisosalusega kaasnev hirm.
Euroopa näitas ebakindlust
•• Eurovalimiste kampaaniat saatis kogu Euroopas hirm väikese valimisaktiivsuse pärast. Vaid väga vähesed märgid näitasid, et need valimised huvitavad mingitki osa Euroopa üle 375 miljonist hääleõiguslikust kodanikust.
•• Kõigi Euroopa Liidu 27 liikmesriigi osalusprotsent oli aga võrdne Eestiga — 43%, mis on küll veidi väiksem viie aasta tagusest 46%-st. Sel korral, nagu eelmiselgi, oli idapoolsetes liikmesriikides see läänepoolsetest väiksem. Lisaks on pidevalt vähenev osavõtt eurovalimisi saatnud alates nende algusest 20 aastat tagasi.
•• Eile Lätis toimunud eurovalimistel hääletas 53% hääleõiguslikest inimestest, pea sama palju osales ka samal ajal toimunud kohalikel valimistel. Leedu valimisaktiivsus jäi 20% piirimaile, Soomes oli see kaks korda suurem: valimas käis kaks viiendikku hääleõiguslikest.
•• Valimisjaoskondade sulgemise ajaks oli Maltal hääletamas käinud pea neli valijat viiest. Slovakkias osales valimistel alla 20%, Sloveenias napilt enam kui üks viiendik valimisõiguslikest kodanikest.
