Rahvaliidu juhi firmal on raskusi arvete tasumisega

 (1)
Rahvaliidu juhi firmal on raskusi arvete tasumisega
Juhan Aare põhjendab halba maksekäitumist sellega, et loomemajanduses on üldse rasked ajad. Marko Mumm (EPL arhiiv)

Juhan Aare tunnistab võlgnevusi ja põhjen­dab neid keerulise sei­suga loomemajanduses.

Kolmkümmend aastat tõlketöid teinud Leena Blum on juba pikemat aega oodanud tehtud töö eest raha Eesti Kultuurfilmilt, mida juhib uus Rahvaliidu esimees Juhan Aare. Blumi sõnul sai mure alguse kahe aasta eest, kui ta tõlkis raamatu „Ränduri aabits” eesti keelest vene keelde.

„Kahjuks tegime tollal Aarega džentelmenliku kokkulepe, lepingut me ei sõlminud. Kuna paberit mul ei ole, olengi sellises olukorras nagu praegu,” rääkis Blum. Raamatu tõlkimise eest pidi Blum saama üle kahekümne tuhande krooni. Siiani on ta sellest summast enda sõnul kätte saanud vaid neli tuhat, sedagi kahes osas ja pika pärimise peale.

„Oleme suhelnud palju telefoni ja ka kirja teel. Aga iga kord, kui sellest räägime, lubab ta heatahtlikult kohe asja ära klaarida kas järgmise nädala lõpus või järgmise kuu lõpus,” ütles Blum. Kahjuks pole pidevad lubadused ja kinnituse andmine, et tõlketööd ei ole unustatud, siiani ku­hugi viinud. Tõlgi sõnul põhjendab Aare raha maksmata jätmist sellega, et projekti elluviimises tuli ette tõrkeid ja viimase etapini pole seda siiani suudetud viia.

Krooniline võlglane

Eesti Kultuurfilmi maksekäitumisega ei ole rahul ka tehnikat müüv firma, mille esindaja ei ol­nud nõus nimeliselt ajalehes esinema, viidates sellele, et nüüd­seks on arved klaaritud. Tema sõnul on Aare kui ettevõtte juhi maksekäitumine väga halb, kuna eelmise aasta lõpus soetatud tehnika eest sai firma raha kätte alles tänavu veebruaris.

Samal teemal:

„Ta on krooniline võlglane. Olen seda ka teiste firmade inimestelt kuulnud, kes ei taha sellest rääkida, kuna raha on kätte saamata,” rääkis ta. „Tundub, et need summad lõpuks laekuvad, aga asjade ajamiseks kulub meeletult aega ja vaeva ja närve. Jutt on tal muidugi väga ladus.”

Krediidiinfo maksehäireregistri järgi ei ole Juhan Aarel eraisikuna ega Eesti Kultuurfilmil üleval ühtegi maksuvõlga. Ettevõtte maksuvõlgade saldo näitab küll igakuist võlgnevust kümnest tuhandest kroonist 93 000-ni tänavu märtsis, kuid esimeseks juuliks üle kümnetuhandelist võlga ei olnud. Ka viimane isiklik võlgnevus sai Aarel möödunud laupäevaks likvideeritud.

Juhan Aare sõnul on ettevõttel tõepoolest olnud raskusi arvete maksmisel, kuid kindlasti ei saa juhtumeid põhjendada sellega, et ta oleks krooniline võlglane. „Hetkel ei ole lihtsalt kuigi lihtne loomemajanduses hakkama saada. Praegusel keerulisel ajal on meilgi raha saamata,” märkis Aare, kelle sõnul tuleks aga selget vahet teha, et kõnealused võlad on seotud firmaga ja erakonda ei puuduta.

Aare sõnul on tõlkeraha maks­mine tõesti viibinud, kuid kokkulepe tõlgiga on olemas. „Asi on selles, et kogu projekt jäi ve­nima, riiklik looduskaitsekeskus (üks raamatu väljaandjatest – toim) likvideeriti, seepärast pea­me tunnistama, et võlgnevus on tekkinud,” rääkis Aare. Tema sõ­nul on osa rahast juba ära makstud ja võlgnevus likvideeritakse.

Aare märkis, et kui mõned erandid välja arvata, on nii temal kui ka Eesti Kultuurfilmil kõik arved makstud. Maksehäireregistris nähtav maksuvõlg oli Aare sõnul tekkinud autoliisingu tasumata jätmisest.

Uus Rahvaliidu juht

Ajakirjanikust sai

fosforiidisõja täht

•• Juhan Aare valiti 3. juulil era­korralisel kongressil uueks Rahva­liidu juhiks. Rahvaliitu kuulus Aare ka aastatel 2002–2006. Enne seda oli ta seotud Koonderakonnaga ja erakonnaga Uus Eesti. 2006. aastal astus Aare Rahvaliidust välja, põhjendades seda tõsiste sisemiste juhtimisprobleemidega. Rahvaliiduga liitus ta uuesti tänavu suvel.

•• Aastatel 1969–1991 töötas Aare ajakirjanikuna, muu hulgas ajalehtede Säde ja Noorte Hääl toimetuses, Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis. Poliitikasse tuli Aare kui omaaegse fosforiidisõja üks eestvedajaid. Aare on olnud riigikogu liige 1992.–1999. aastal. 2002–2005 oli ta Lääne-Virumaa Vihula vallavolikogu esimees.

•• Aare juhitav erakapitalil põhi­nev Eesti Kultuurfilm on produktsioonifirma, mis asutati 2004. aastal. Ettevõte toodab videoreklaame, dokumentaalfilme, raadio- ja teleprogramme, samuti annab välja raamatuid ja muid trükiseid. Keskendutud on kahele valdkonnale: lähimineviku ajaloole  ja looduskaitsele.

e-kaubandus konverents