Alliku sõnul on partei jaoks olulised õpetajate palgad, lastetoetused, omavalitsuste tulubaas ja siseministeeriumi jõustruktuurid.

Rahvaliitlase Margus Leivo juhitav siseministeerium taotleb riigieelarvest juurde üle 424 miljoni krooni, millest valdav osa läheks päästeametile, politseile, piirivalvele. Politseile soovib Leivo lisaks 209 miljonit, piirivalveametile 120 miljonit ja päästeteenistusele 64 miljonit krooni.

Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu sõnul peaks ameti eelarve olema vähemalt 200 miljonit krooni aastas, et korvata pideva alafinantseerimisega tekkinud puudujääke. Valitsus lubas päästeametile tulevaks aastaks aga vaid 47 miljonit krooni.

Rahvaliitlase juhitavatest ministeeriumidest küsivad riigieelarvest lisaraha ka põllumajandus- ja keskkonnaministeerium. Ester Tuiksoo juhitav põllumajandusministeerium tahab lisaks 442 miljonit. Keskkonnaminister Villu Reiljani kinnitusel taotlevad nemad lisaks kuni 60 miljonit krooni.

Rahvaliidu juhi Villu Reiljani väitel eelarvevaidlused koalitsiooni lõhki ei aja. «Suure tõenäosusega jõutakse sellisele tulemusele, mis ka meid rahuldab,» sõnas ta. «Tahet kokku leppida peaks piisama.»

Rahandusminister Taavi Veskimägi väitel tõlgendas ta rahvaliitlaste nimetatud rahanumbreid kui väljapressimist.

«Pean üsna halvaks tooniks, kui ministrid, teades riigi võimalusi, hakkavad meedia kaudu eelarvest lisaraha küsima,» kritiseeris Veskimägi. «See on ebaaus nende ministrite suhtes, kelle mured pole sugugi väiksemad.»

Juba varem jõustunud seaduse kohaselt peaks üksikisiku tulumaks alanema tuleval aastal kahe protsendi võrra ja langema 2007. aastaks seniselt 26 protsendilt 20 protsendile.